Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/04/6958443t1hfb64.jpg)
/nginx/o/2014/08/01/3246945t1h3e3b.jpg)
MEIE KOOLIVÕRK on suurel määral välja ehitatud aastatel, kui Eestis sündis 22 000 last aastas, ent nüüdseks on sündide arv kahanenud ligi 14 000-le aastas. Vähenev õpilaste arv seab küsimuse alla hariduse kvaliteedi ning sunnib gümnaasiumiharidust maakonnakeskustesse koondama. Igasse valda peab aga jääma korralik põhikool.
Poliitikauuringute keskuse Praxis tehtud analüüsi kohaselt peaks 2020. aastaks optimaalse koolivõrgu saavutamiseks sulgema kõvasti rohkem kui pooled praegustest gümnaasiumidest. Mõistagi oleks populaarne öelda, et analüüs ei arvesta regionaalpoliitiliste, emotsionaalsete ja ajalooliste asjaoludega ning tegelikult ei kao need koolid kuhugi. Siiski tuleb olla aus: Eesti gümnaasiumivõrk muutub lähiaastatel tunduvalt ahtamaks. Samas on iga konkreetne gümnaasiumiastme sulgemise otsus omavalitsuste käes ning nii mõnigi Praxise poolt sulgemisele määratud gümnaasium jääb veel pikkadeks aastateks töötama.