Koolivõrgu korrastamine ei ole kokkuhoiuprojekt

Jevgeni Ossinovski Foto: Elmo Riig / Sakala

MEIE KOOLIVÕRK on suurel määral välja ehitatud aastatel, kui Eestis sündis 22 000 last aastas, ent nüüdseks on sündide arv kahanenud ligi 14 000-le aastas. Vähenev õpilaste arv seab küsimuse alla hariduse kvaliteedi ning sunnib gümnaasiumiharidust maakonnakeskustesse koondama. Igasse valda peab aga jääma korralik põhikool.

Poliitikauuringute keskuse Praxis tehtud analüüsi kohaselt peaks 2020. aastaks optimaalse koolivõrgu saavutamiseks sulgema kõvasti rohkem kui pooled praegustest gümnaasiumidest. Mõistagi oleks populaarne öelda, et analüüs ei arvesta regionaalpoliitiliste, emotsionaalsete ja ajalooliste asjaoludega ning tegelikult ei kao need koolid kuhugi. Siiski tuleb olla aus: Eesti gümnaasiumivõrk muutub lähiaastatel tunduvalt ahtamaks. Samas on iga konkreetne gümnaasiumiastme sulgemise otsus omavalitsuste käes ning nii mõnigi Praxise poolt sulgemisele määratud gümnaasium jääb veel pikkadeks aastateks töötama.

KOOLIVÕRGU PROGNOOS toob meieni uue jõuga tõdemuse, et Eesti demograafiline seis on äärmiselt nukker. Uus valitsus viib ellu sotsiaaldemokraatlikke meetmeid perede toimetuleku parandamiseks, mis peaks pikemas plaanis suurendama ka sündimust. Need muutused võtavad aga paratamatult aega, samas kui hariduse kvaliteedi parandamise nimel tuleb otsuseid teha juba praegu.