Üheksa aastat riigi taplust karuputkega

Heino Laiapea

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

(Heino Laiapea kirjutis on vastukaja 22. augusti Sakalas ilmunud loole «Jätkub kümme aastat kestnud sõda kaukaaslastega».)

Tellijale

JUBA 15 AASTAT on Sakala igal suvel kirjutanud hiid- ja Sosnovski karuputke tõrjest. Kui algul oli see maaomanike ja omavalitsuste korraldada, siis mitmeaastase uurimise järel alustati 2006. aastal riiklikku tõrjet. Tõsi, seda üritati ka 2005. aastal: siis piirdus tõrje augusti algul õisikute lõikamise ja korjamisega.

KESKKONNAAMET on oma kodulehele lisanud kenasti eraldi lingi «Karuputk», kus kirjas tõrje ajalugu ja tänased soovitused. 2013. aasta seire kokkuvõttes seisab: «Tulemuslikkuse seire näitab, et pikaajaliste tulemuste saavutamiseks peab tõrje jätkuma. 2013. aasta hinnangu aluseks olevas ehk tõrjeperioodi alguse andmebaasis oli pindalaliselt 37 protsenti aladest sellised, mida on tõrjutud 1–3 aastat, ning kuus protsenti sellised, mida veel ei olnud tõrjutud. Enam kui neli aastat tõrjutud alasid on 56 protsenti. Kui viimasest maha arvestada hulk alasid, kus vahepeal tõrje vaegtööde tõttu luhtus (kui kas või üks tõrjeaasta vahele jääb, täieneb seemnepank ning senise tõrje võib arvata luhtunuks) ning lisades 2013. aasta jooksul juurde kaardistatud alad (130 hektarit), võib üldistatult väita, et enam kui pool teadaolevast karuputkega kaetud alast ei ole veel jõudnud staadiumisse, kus tõrjet võiks pidada üle-eestiliselt tulemuslikuks. Küll aga jõuab aeg, kui seda võib tulemuslikuks pidada suuremal osal Eesti pindalast, kätte järgmistel aastatel ning seetõttu on karuputketõrje jätkamine äärmiselt oluline.»

Tagasi üles