Odaviskaja Ahti Peder naudib sel suvel suuri kordaminekuid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ahti Peder
Ahti Peder Foto: Elmo Riig

Tänavu ainsa Viljandimaa kergejõustiklasena Eesti meistriks kroonitud Ahti Pederile on suvi kaasa toonud lausa mitu suurt õnnestumist: peale odaviske kulla kaitses ta doktorikraadi ja lõpetas majaehituse.

Laupäeval Kadrioru staadionil 33-aastast Sakala kergejõustikuseltsi esindajat peamiseks kullasoosikuks ei peetud. Oma isikliku rekordiga 74.56 oli ta küll üks medalipretendente, kuid favoriidid olid ikkagi kunagine maailmameister Andrus Värnik ja noor Tanel Laanmäe. Võistluse käigus suutis Peder oma praegusest vormist kõige enam välja pigistada ja tulemus 73.33 tõi esikoha.

«Eks ma olnud haigetest meestest kõige tervem,» naljatles ta päev pärast võitu.

Sihid on kõrged

Oma kohaga jäi Ahti Peder loomulikult rahule, kuid tulemus talle suurt rõõmu ei pakkunud.

«Kui juba sporti teha, ei taha ma piirduda Eesti meistrivõistlustega,» lausus ta. «Seetõttu oli mul tänavune plaan sätitud nii, et Eesti meistrivõistlustel võiks teha tulemuse, mis viiks edasi Euroopa meistrivõistlustele. Paraku jäi soovitust enam kui viis meetrit puudu.»

Sellel on mitu põhjust. Näiteks kaks nädalat enne hooaja tähtsaimat võistlust vigastas mees treeningul jalga. Sellest hoolimata otsustas ta suvistel võistlustel kaasa teha ja tuli ka «Kuldliiga» Viljandi etapile. Haige lihase pärast tavalisest erinevat hoojooksu proovides vigastas ta paraku ka kanda.

«Vigastused tulevad sellest, et ma ei ole saanud spordile pühenduda,» tõdes Peder. «Treeninguteks pole küllalt aega olnud ja soojendusharjutusi olen tihti kiirustades teinud. Nii on vigastuste oht märksa suurem.»

Kevadel jäid Pederil trennid tihti lausa vahele, sest töö ja doktorantuur nõudsid suurema osa ajast. Nüüd aga on Tartu ülikoolis informaatika ja matemaatika õppejõuna töötaval mehel ette näidata doktorikraad, mille ta kaitses vaevalt kuu aega tagasi, ning Tartu külje alla ehitatud maja — tema perre kuuluvad naine ja kaks väikest last.

«Töö tõttu on elamine seatud Tartu lähedale, aga pean ennast ikkagi Viljandimaa inimeseks,» sõnas mees.

Vanus ei takista

Ahti Pederi järgmine eesmärk on võtta spordi tarbeks rohkem aega.

«Et jõuda kõrgemale tasemele ja visata üle 80 meetri, tuleb mõnda aega täielikult spordile pühenduda,» rääkis ta.

Vastne Eesti meister on veendunud, et 80 meetri joone ületamine ning mõnele tiitlivõistlusele jõudmine ja seal kvalifikatsioonist edasisaamine pole talle üle võimete käiv ülesanne. Selle juures ei takista ka vanus. «Odaviskes pole 33 aastat üldse mingi iga, küsimus on vaid motivatsioonis ja võimalustes. Vähemalt 40. eluaastani on võimalik areneda.»

Pederi sõnul on ka temast märksa vanemad mehed suutnud sportlaskarjääris edasi liikuda. «Üks 42-aastane sakslane viskas isiklikuks rekordiks 88 meetrit,» tõi ta näite.

Kui Kadrioru staadionil küündisid Eesti paremate odaviskajate tulemused 70 meetri ligidale, siis Pederi veendumuse kohaselt on nende tase palju parem. Värniku ja Laan­mäe ebaõnnestumise kirjutas ta nii vigastuse kui kuuma ilma arvele.

«Suured mehed taluvad kuuma halvemini,» nentis ta. «Kui nad terveks saavad ja ilm parem on, võivad nad taas 80 meetri lähedale visata.»

Suurt tunnustust on Pederi arvates väärt meistrivõistlustel kolmandaks tulnud klubikaaslane Erkki Leppik, kes suutis samuti endast maksimaalse välja pigistada. Tema Kadriorus näidatud tulemus 71.68 jäi isiklikust rekordist alla vaid 68 sentimeetrit.

Tagasi üles