Jaanuarist juunini registreeris keskkonnainspektsioon Viljandimaal kaks korda vähem keskkonnarikkumisi kui eelmisel aastal samal ajal.
Keskkonda rikutakse mullusest vähem
Suur osa eksimustest on seotud kalapüügiga.
Probleemseim piirkond on keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõuniku Leili Tuule sõnul Viljandimaal alati olnud Võrtsjärv.
«Kalapüügieeskirja rikkumiste arvu võis vähendada kevadine kõrge veetase, mis võimaldas kaladel kudeda aladel, kuhu röövpüüdjad ligi ei pääsenud,» ütles Tuul.
Tema jutu järgi oli muutuses oma osa ka sellel, et inspektorid ei püüa enam iga üksikut õngemeest, vaid uurivad andmebaase. Põllumajandusministeeriumile laekuvate müügi- ja kokkuostuandmete kaudu võib jälile saada nii mõnelegi ebaseaduslikule tegevusele.
Märkimisväärselt vähenes ranna- ja kaldakaitse ning jäätmekäitlusnõuete rikkumiste hulk. Tuul rääkis, et Viljandimaal pole nii palju tööstusettevõtteid nagu näiteks Harjumaal, seetõttu on jäätmekäitluse osas eriti seadusega pahuksisse ei minda.
«Loodetavasti on ka inimeste keskkonnateadlikkus suurenenud,» tõi Tuul välja rikkumiste hulga üleüldise vähenemise peamise põhjuse.
Mööda ei saa Tuule sõnul vaadata ka pikast ja lumerohkest talvest, mille tõttu oli looduses liikumist ja toimetamist tavalisest vähem. Kontrollkäikude arv pole kahanenud ning trahvisummade sissenõudmise süsteem on muutunud paremaks ja efektiivsemaks.
Samu tendentse on märgata ka teistes maakondades. Kalapüügieeskirja rikkumiste arv on kogu Eestis üle poolteise korra vähenenud. Jaanuarist juunini registreeris keskkonnainspektsioon 1307 eeskirjarikkumist, millest 847 pandi toime kalapüügivaldkonnas.Tuule kirjeldust mööda tuleb lisaks Võrtsjärvele kalapüügiga seotud probleeme ette Peipsi järvel ja Pärnu lahel.
Keskkonnainspektsiooni põhiülesanne ei ole teavitustöö, sellega tegelevad keskkonnaamet, Eesti Roheline Liikumine ja teised organisatsioonid. Tuule kinnitusel käivad keskkonnainspektorid vahetevahel siiski koolides ja lasteaedades loenguid pidamas.