Kutsiku järv taastatakse endisaegses hiilguses

Osaühingu Talvakas rasked masinad alustasid ürgorus asuva ojapõhja süvendamist. Foto: Elmo Riig

Kutsiku oja ning Karksi-Nuia ja Halliste maantee ristumiskohas, kitsas ja järskude nõlvadega Karksi ürgorus käib usin töö, et seal võiks sügisel taas imetleda paisjärve puhast veepeeglit.

Selles paigas oli aastakümneid kaunis paisjärv, ent 1978. aasta juulikuu üleujutused lõhkusid regulaatori ja teetammi. Tollal tühjaks jäänud veekogu loodetakse sügiseks endises hiilguses taastada.

Tööd käivad täie hooga ja nende tähtaeg on 1. oktoober. Projekt, mida rahastas keskkonnainvesteeringute keskus, läheb maksma 2,26 miljonit krooni. 240 000 krooni suuruse omaosaluse katavad kahasse Eesti maaülikool ja Karksi vald.

Maaülikooli valdustesse jääva järve taastamiseks kirjutas projektitaotluse Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Ave Kikas.

«Polli külje all kunagises mõisapargis asuv Kutsiku paisjärv on paik, kus käisin lapsepõlves sageli ujumas, luiki imetlemas ja vaatamas, kuidas vesi tammilt alla langeb,» kommenteeris ta ajendit, mis ta ühe veekogu heaks nõnda palju vaeva nägema pani.

Teetammist tehtud pais asub vett koguma

Töid tegeva osaühingu Talvakas juhataja Tiit Talvar ütles, et oru põhja süvendades ammutatakse sealt 15 000 kantmeetrit muda ja muud täitematerjali.

«Et vesi saaks paisjärve koguneda, teeme teetammist ülevoolupaisu. Senisest kümmekonna meetri kaugusele ehitame uue maantee, mida mööda Pollist Halliste poole sõitjad saavad orgu läbida,» selgitas ta.

Paisu ja äravoolude kindlustamiseks kasutatakse looduslikke materjale, sealhulgas maakive. Järve kaldale kasvanud võsa ja kuivanud puud võetakse maha ning paisu kõrvale tehakse liivarand.

Kunagi oli see veskijärv

Ave Kikase kirjeldust mööda võib vanadelt piltidelt näha, et tegemist oli teeäärse veskijärvega. «Sõja ajal lasid sakslased veski ja teetammi õhku. Hiljem taastasid kohalikud mehed veesilma talgute korras,» jutustas ta.

Kikas rääkis, et järve äärde tuleb avalik ujumiskoht ning rahastuse on leidnud projekt, mille abil sinna rajatakse kiigega külaplats.

«Järv jäi omal ajal Polli mõisapargi südamesse. Kavatseme korda teha ka võsastunud pargi ja rajada sinna matkaradasid,» ütles keskuse juhataja. Maaülikoolile kuuluvate endiste mõisahoonete ja pargi korrastamiseks on plaanis kirjutada veel projekte ja otsida muidki rahastusvõimalusi.

«Kui järv ja selle ümbrus korda saavad, on ümbruskonna rahval ja maaülikooli noortel seal hea vaba aega veeta ja sportida. Usun, et kui see paik muutub veel kaunimaks, tahab Polli elama tulla rohkem noori,» lisas Kikas.