Ratastel Balti kett jõudis eile Lilli piiripunkti kaudu Eestisse

Balti Keti velotuuri ratturid jõudsid eile veidi enne kella kaht pärastlõunal Karksi-Nuia, kus nad läbisid esimese mäefiniši Eesti pinnal, ning suundusid edasi Abja-Paluojale. Foto: Joel Urbel / Sakala

Balti Keti velotuuri jalgratturid läbisid eile Lilli piiripunkti ja jõudsid Karksi valda. Viljandimaal pedaalivad nad kogu nädalavahetuse ning lõpetavad viis päeva ja ligi 852 kilomeetrit pika sõidu Baltimaades pühapäeval Toompeal.

Veidi enne kella kaht pärastlõunal läbisid jalgratturid Karksi-Nuias esimese vahefiniši Eestis. Neli ratturit olid saavutanud suure grupi ees paariminutilise edumaa.

Eilsel etapil oli suure osa teekonnast puhunud külgtuul ning läbi Karksi-Nuia ürgoru mäefinišisse väntamise ajal takistas rattureid suisa vastutuul.

Kiirus on arvatust suurem

Karksi-Nuia jõudes oli ratturite keskmine kiirus 41 kilomeetrit tunnis, kuid velotuuri Eesti-poolse korraldaja Allar Tõnissaare sõnul olid nad eile ajakavast ees.

«Grupi nii suure kiirusega ei osanud me arvestada – sõidetud on keskmiselt 50 kilomeetrit tunnis,» ütles ta, viidates eelmistele tuuripäevadele.

Tõnissaare ütlemist mööda olid korraldajad kiiruseks arvestanud 45 kilomeetrit tunnis. «Aga tuleb välja, et oleks võinud julgelt rohkem panna. See on see, kui sõidad linnast linna ja satud pärituule kätte ning grupil on veel soov võidelda ja võistelda,» rääkis ta. «Nii kasvavad kiirused lihtsalt väga suureks.»

Sõit meenutab Balti ketti

Vilniusest 20. augustil alguse saanud velotuuril on rattureid 20 kuueliikmelise meeskonna jagu ning eestlased on väljas kolme meeskonnaga.

Kui ratturid asulast läbi sõidavad, pannakse tee Tõnissaare sõnul kinni. «Meid turvab neli politseiautot, kümme politseimootorratast, 12 vabatahtlikku mootorratast ja lisaks veel kohalikud julgestajad,» tähendas ta ning lisas, et tuuri tõttu liiklust pikalt ei segata. «Grupp läheb läbi viie kuni kümne minutiga ja ongi kõik.»

Balti riikide ühine Läänemere-äärne velotuur on pika ajalooga üritus, mis sai alguse 1955. aastal. Traditsioon katkes 1987. aastal. 2010. aasta novembris allkirjastasid kolme Balti riigi rattaliidu presidendid Riias koostöökokkulepe, millega otsustati taastada kolme Balti riiki läbiv rahvusvaheline velotuur. Ühtlasi on see Läänemere-äärsete riikide üks pikemaid velotuure ja tähistab Balti keti aastapäeva.

Allar Tõnissaare sõnul on võistlusel olnud vahepeal erinevaid nimesid, aga Balti Keti velotuurina korraldatakse seda neljandat aastat. «Leedukatel tuli mõte, et paneme sõidule nimeks Balti Keti tuur, sest muidu võib-olla noorem generatsioon ei teagi asjast enam midagi,» lausus Tõnissaar ning märkis, et tänu sellele rattasõidule on Balti kett rahva mälus kindlal kohal.