Veerevast kivist saab lõpuks laulev liiv

Kui merel tuleb tahtmine maalida, kasutab ta lõuendina liiva. Foto: Elmo Riig / Sakala

Suve jooksul jõuab suuremgi päikesepõlgur vähemalt korra varbad rannaliiva torgata. Kollased kaldaribad ja loksuvad lained kutsuvad puhkajaid igal aastal päevitama, sportima ja liivalosse ehitama. Aga mis see liiv õigupoolest on ning kuidas see randa ja merepõhja on saanud?

Tegelikult pole liiv midagi muud kui meeletu kogus enam-vähem ühesuurusi kivikesi. Okeanoloog Tarmo Soomere teab rääkida, et randa on need jõudnud sadade miljonite aastate jooksul enamasti jõgede kaudu.

«Liiv tekib kividest. Need käivad üksteise vastu ja tekivad pisemad tükid, neist omakorda veelgi pisemad. Niimoodi seni, kuni nad enam palju väiksemaks muutuda ei saa,» kõneleb teadlane.