Braavo, vend Vahindra, braavo!

Heimar Lenk
, tänulik teatrifänn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarvo Vridolini mängitud Vahindra oli nõnda jõuline, et pani põksuma nii palagani oodanu kui sõnumi otsija südame.
Tarvo Vridolini mängitud Vahindra oli nõnda jõuline, et pani põksuma nii palagani oodanu kui sõnumi otsija südame. Foto: Siim Vahur

Maanteemuuseumis mängiti kui mitte kõigi aegade, siis vähemalt selle hooaja võimsaimat vabaõhulavastust. «Vaga vend Vahindra» kaudu proovisid Viljandi mehed Põlvamaal leida sedasama Suurt Tõde.

Selle otsimisele pühendasid oma elu eesti soost Karl Tõnisson ja Indias viis sajandit enne Kristust sündinud Siddhartha Gautama ehk Buddha Šakjamuni – mõlemad pühamast pühamad mehed.

Ma pole kindel, et need paar tuhat huvilist, kes Varbusel etendust vaatamas käisid, suutsid Vahindra kõnelemist oma hingele lähemale lasta kui sadakond aastat tagasi elanud eestlased. Kindlasti on aga huvi maasoost sirgunud pühaku vastu meil uuesti kasvamas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles