Kiirabile väljasõidukäsu andmiseks kulus kümme minutit

, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küünlad Pärsti ülesõidul
Küünlad Pärsti ülesõidul Foto: Joel Urbel / Sakala

Esimesena häirekeskusesse helistanud Peep Raju sõnul võttis politsei ja kiirabi kohalejõudmine sündmuspaika selgelt liiga kaua aega. Esimene politseipatrull jõudis kohale üheksa minutit pärast õnnetust, kiirabibrigaad tuli kaheksa minutit pärast politseinikke.

«Olin parasjagu garaažis, kui kuulsin rongi lähenemas,» rääkis Peep Raju. Et mees on harjunud mööduvat rongi võimaluse korral jälgima, astus ta garaažist välja.

«Õieti ei jõudnud veel välja astuda, kui käis hirmus pauk,» kirjeldas ta. «Et ülesõidukohta varjavad puud, ma muud ei näinud kui suurt pilve. Kas see oli tolmu- või suitsupilv, ei oskagi öelda. Siis rong pidurdas.»

Seejärel helistas Raju otsekohe päästeteenistusse. «Tundsin, et midagi head seal juhtuda ei saanud, sellepärast helistasin,» selgitas ta. Ise ta sündmuskohale ei kippunud. «Oli näha, et asi on halb. Ei tahtnud vaatama minna.»

Raju pani nördima, et politsei ja kiirabi jõudsid kohale aeglaselt. «Tundus, et 20–25 minutit võis minna selle ajani, mil politseiautot nägin. Kohe selle järel tuli kiirabi.»

Politsei saabus nelja minutiga

Oma sõnul oli Peep Raju ärevusega unustanud, et kohta nimetatakse Pärsti ülesõiduks, kuid teadis öelda, et tegu on Klaassepa–Pärsti–Sürgavere tee ja Aindu külaga. «Selle peale öeldi mulle, et sellist küla üleüldse ei eksisteeri,» rääkis Raju. «Siis küsiti, kas kohalik politsei leiaks selle koha üles. Vastasin, et loomulikult leiaks.»

Politsei pressiesindaja Ragne Keisk ütles Sakalale, et tegelikult jõudis politsei sündmuskohale üheksa minutit pärast õnnetust. «Esmane info õnnetusest saabus häirekeskuse numbril 110 kell 19.27,» rääkis ta. «Kell 19.32 sai õnnetusest teada Viljandi politsei, kes kohe sündmuskohale sõitis.»

Esimene politseipatrull jõudis Keiski sõnul sündmuskohale kell 19.36 ja sinna saadeti veel ka teine patrull. Kinnitamata andmetel sõitis esimene patrull heli- ja val­gussignaalita, mis võib olla põhjus, miks Peep Raju seda ei märganud. Kiirabi sõitis sündmuskohale koos teise politseipatrulliga.

Asukoht oli esialgu selguseta

Häirekeskuse avalike suhete juht Jaana Padrik kinnitas, et õnnetuse kohta tuli kõne numbril 110 kell 19.27. «Helistaja asus eemal, arvas, et on juhtunud rongiõnnetus, kuulis pauku ja nägi tossu, kuid ei osanud midagi täpsemalt öelda ega ka sündmuse asukohta kirjeldada,» rääkis ta.

Peamine põhjus, miks kiirabi ja päästeamet alles 17 minutit pärast esimest telefonikõnet kohale jõudsid, peitub tema sõnul selles, et häirekeskuse numbril 110 kõne tegijat ei saa positsioneerida nagu numbril 112 helistajat. Seepärast võttiski asukoha määratlemine aega.

Teine kõne sama õnnetuse kohta tuli häirekeskusele kell 19.31. Siis oli helistaja vedurijuht, kes samuti ei osanud öelda juhtunu täpset asukohta, kuid temalt sai häirekeskus täpsustuse raudtee kilomeetrite järgi. Selle kõne põhjal sai häirekeskus kell 19.37 välja saata kiirabi- ja päästemeeskonna, kes jõudsid kohale vastavalt seitse ja kaheksa minutit hiljem. Tema sõnul läheb Eesti järgmisest aastast senise kahe numbri asemel üle ühele hädaabinumbrile 112, mis võimaldab helistaja asukohta positsioneerida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles