Miks me vajame ühendusi Euroopaga?

Kalle Palling Foto: Erakogu

ÜKSTEIST AASTAT tagasi, 2003. aasta sügisel, tegid Eesti elanikud ajaloolise otsuse ja kinnitasid oma toetust Eesti liitumisele Euroopa Liiduga. Reformierakond ütles rahvahääletusele eelnenud teavituskampaanias, et nii nagu kala vajab eluks vett, vajab Eesti kuulumist Euroopa Liitu: sees on parem.

Kümme aastat on selle valiku õigsust kinnitanud. Kinnitanud sedagi, et Euroopa Liit ei ole roosamanna, mida saab igal hommikul põhjatust kausist järjekordse lusikatäie ampsata. Finantskriis tõi esile kokkulepitud eelarvereeglite järgimise tähtsuse ja Ukraina kriis selle, et paljud Euroopa Liidu riigid sõltuvad Venemaalt tulevast energiast.

Euroopa Liidu riigid on erinevad ning ühisosa leidmine nõuab sageli kuid kestvaid vaidlusi. Eesti on aga võrdsena lauas, kus seda ühisosa otsitakse. See on palju parem, kui kõrvalseisjana vastu võtta otsuseid, mis meid nagunii puudutavad – osaks Euroopast oleksime ju jäänud ka siis, kui oleksime Euroopa Liidule ei öelnud.