«Astud peaväravast sisse ja seal ta kohe ongi, vasakut kätt,» juhatas mees teed turu kodukeemiakioskisse. Oma nime ta Sakalale avaldada ei soovinud, aga päeva esimese odekolonnipudeli oli ta juba hinge alla keeranud.
Alkohoolik saab odava odekolonni kätte iga kell
Põhipõhjus, miks on alkoholi sisaldavad kosmeetikatooted teatud kontingendi meeliskaup, peituvad nende hinnas ja kättesaadavuses. Kui maksumärgiga tähistatud 40-kraadise viina hind algab umbes kümnest eurost, siis kolmandiku võrra kangema lõhnastatud joogi liitrihind jääb kuue euro kanti. Et odekolonn ei ole alkoholiseaduse mõttes alkohol, ei ole selle hinnale lisatud aktsiisi ja müügiks pole ajapiirangut. Seega on kohe turu avamise ajal võimalik ihaldatud pudel kätte saada.
«Euro ja kümme senti ja saab juba hommikul vara,» kiitis mees.
Ostjaid jääb järjest vähemaks
Turul toiduaineid ning pesuvahendeid ja kosmeetikat müüv naine keeldus esiti ajakirjanikuga kõnelemast. Mõni hetk hiljem oli ta valmis anonüümselt siiski mõne sõnaga oma seisukohti selgitama.
«Viimastel aastatel ostetakse joomiseks odekolonni vähem,» rääkis ta. «Rohkem ostetakse ilmselt salaviina, sest seda saab võla peale võtta. Samas riik toetab vaest inimest järjest vähem ja ka taara eest ei saa piisavalt raha, nii et inimene ei jaksa enam osta.»
Müüja arvates on meedia alkoholiprobleemi üles keerutanud. «Võib-olla on neli-viis sellist inimest, kes seda selgelt joomiseks ostavad, mitte rohkem.»
Riik keelustamist otstarbekaks ei pea
Enamasti pruugivad 60-kraadise kangusega habemeajamisvett eakad inimesed, kellest paljud müüja teada endale sellest ravimisegusid valmistavad. «Kastanikreem maksab poes kuus eurot, pensionär saab odekolonni abiga liigesevaevusevastast kreemi ühe euroga. Ka haigla arstid soovitavad seda,» kiitis naine.
Väikse sissetulekuga inimesed, kel pesemisvõimalust pole, kasutavad habemeajamisvett tema väitel desinfitseerimisvahendina, määrides seda kehale. Müüja on oma sõnul jäänud turul ainsaks, kelle käest habemeajamisvett osta saab.
Sotsiaalministeeriumi teavituse peaspetsialist Armo Vask kinnitas, et rahandusministeerium ning maksu- ja tolliamet on juba aastaid otsinud surrogaatalkoholi probleemile lahendusteid ning seda toetab ka sotsiaalministeerium. Samas möönas ta, et kõnealune valdkond on juriidiliselt väga komplitseeritud ja katsetatud meetmed ei ole mõjunud.
«Rahandusministeerium ei toeta odekolonni maksustamist kahel põhjusel: esiteks on selle maksu administreerimine ebaproportsionaalselt kulukas ja teiseks on odekolonni parfümeeriatoodetest eristada võimatu,» selgitas Vask.
Kõikide parfümeeriatoodete maksustamine aga ei saa tema sõnul olla põhjendatud pelgalt sellega, et takistada toimetulekuraskustega inimestel odekolonni joomist. Maksustamine ei pruugi eesmärki täita ka seepärast, et odekolonni on võimalik asendada süütevedeliku, salaviina ja teiste tervisele kahjulike vedelikega.
Küll aga kaalub vabariigi valitsus selle aasta algul avaldatud alkoholipoliitika rohelise raamatu järgi meetmeid, tõkestamaks alkoholi sisaldavate, kuid alkoholiseaduse järgi selleks mitte liigituvate vedelike müüki, kui pakend või muu tunnus viitab selgelt, et toodet ei müüda eesmärgipäraseks kasutamiseks.