Etnolaager kuulutab Viljandi folgi peatset algust

Suure-Kõpu mõisas peeti Eesti Etnot ka eelmisel aastal. Foto: Elmo Riig / Sakala

Täna algas Viljandimaal Kõpu mõisas 16. Eesti Etno laager, kus noorte eestlaste kõrval täiendavad oma pillimänguoskust mordvalased, belglased, rootslased, tšehhid ja austerlased.

Eesti Etno on pärimusmuusika õppelaager pillimängijatele vanuses 16–30 aastat ning see leiab traditsiooniliselt aset vahetult enne Viljandi pärimusmuusika festivali. Projektijuht Margit Kuhi avaldas veendumust, et aastatega on etnolaagrist kujunenud märgilise tähendusega sündmus, mis kuulutab aasta kõige olulisema pärimusmuusika festivali peatset saabumist.

«Kui Eesti Etno läheb lahti, on folkijatel aeg hakata samme Viljandi poole seadma,» sõnas ta.

Sel aastal osutus tung laagrisse erakordselt suureks, mistõttu otsustati algul kavandatud nelja õpitoa asemel avada viis. Laagris osaleb 76 noort.

«Oleme tänavu rahvusvahelisemad kui varem ning kavatseme sama suunda hoida ka tulevikus,» rääkis Kuhi. «Et noored õpiksid tundma ja tunnetama oma kodukoha pärimusmuusikat, on äärmiselt oluline, et nad saaksid aimu teiste rahvaste muusikast. Kõige parem viis selleks ongi vahetu suhtlemine eakaaslastega.»

Projektijuhi sõnul jaguneb kuus päeva vältava laagri õppetegevus laias laastus kaheks. «Päeval ollakse õpitubades, mida veavad kogenud muusikud. Õhtune aeg on selleks, et noored ise omavahel kogemusi vahetaksid ja teineteist õpetaksid. See ongi ehk etnolaagrite kõige märkimisväärsem eripära ning seda kõikjal Euroopas.»
Laagrilised annavad sel aastal kolm tasuta kontserti: 18. juulil kell 20 Kõpu kirikus, 21. juulil kell 20 Kõpu lauluväljakul ning 22. juulil kell 14 Viljandi pärimusmuusika festivalil Kirsimäe laval.

Eesti Etnot korraldab Eesti pärimusmuusika keskuse juures tegutsev vabahariduskool August Pulsti õpistu. Tänavused õpetajad on Jalmar Vabarna, Mari Kalkun, Kristjan Priks, Johanna-Adele Jüssi, Janika Oras, Merike Paberits, Andreas Kalkun, Maarja Nuut, Tuuliku Bartosik ja Herman Haertel.