Kuuma ilmaga tuleb kaitsta ennast ja oma lähedasi

Arstid soovitavad kuumal ajal jätta keskpäevane aeg puhkamiseks. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Eestlastele harjumatu suvekuumus on püsinud juba pikalt ning lähtudes ilmaennustustest ka jätkub. Et sellega hakkama saada, tuleks varuda tervisesõbralikku närvi, sest loodusnähtusi muuta ei saa, küll aga on võimalik hoolida ja hoolitseda iseenda ja oma lähedaste eest.

Seda põhimõtet järgib ka Viljandi haigla pere, sest jätkuv kuumalaine tekitab tervisehädasid paljudele ning abivajajate hulk on suurenenud. Seetõttu on eriti oluline, et inimesed oleksid teadlikud, kuidas oma tervist selliste ilmadega säästa. Sisearst Tiia Pind soovitab kasutada lõunamaa rahvaste kogemusi ning oma igapäevased toimetused teha varahommikul ja hilisõhtul. Keskpäevane aeg võiks jääda puhkuseks.

Vajalikke nõuandeid suviseks esmaabiks annavad Viljandi haigla ambulatoorse ravi ja diagnostika kliiniku ülemarst Mati Kallas ja sisearst Tiia Pind.

* Kroonilisi südame-veresoonkonna haigusi (vererõhuhaigused, rütmihäired, isheemiatõbi) või kopsuhaigusi (bronhiaalastma, krooniline ostruktiivne kopsuhaigus jt.) põdevad eakad inimesed peaksid vältima keskpäevast kuumust ja viibima sellel ajal kodus.

* Välja minnes peab pea olema kaetud. Seda tuleb rõhutada eriti väikelaste puhul, kes ise sageli kuuma toimet ei taju. Mitte mingil juhul ei tohi jääda ise ega panna ka imikut kõrvetava päikese kätte magama või lapsi autosse üksinda ootama jätta.

* Palavaga tuleb rohkesti tarvitada vedelikku – vähemalt 2-3 liitrit päevas. Head on kerge soolasisaldusega mineraalveed (näiteks Värska).

* Ettevaatlik tuleb olla ka liigse päevitamisega. Päikesekreemid aitavad leevendada nahapõletusi, kuid nahavähi eest need siiski ei kaitse.

* Pisitraumade puhul (paljajalu kõndides, rannas mängides võivad tekkida nahavigastused) on oluline haava kiire puhastamine desinfitseeriva ainega ja steriilse sideme või plaastri asetamine haavale, et vältida nahapõletiku teket.

* Päikesepiste või kuumarabanduse puhul on põhiliseks esmaabiks keha jahutamine. Kannatanu tuleb viia varjulisse kohta, avada kraenööp, lehvitada tuult ning asetada rindkerele ja otsmikule jahedad kompressid. Vajadusel kutsuda kiirabi.

* Rästikuhammustuse puhul on oluline tagada hammustatud kehaosale rahu. Hammustuskohale võib asetada puhta sideme ja jaheda kompressi. Rohkesti tuleb juua vedelikku (mitte alkoholi!). Kannatanu tuleb kiiresti viia haigla erakorralise meditsiini osakonda. Mürki hammustuskohast välja imeda ei tohi ja žgutti ka sellel puhul ei kasutata.

* Allergikutel ja astmaatikutel peavad alati vajalikud ravimid olema käepärast, ka lühiajalise kodunt eemalviibimise korral.

* Kuumade ilmadega ei tohiks tarvitada alkoholi ega kanget kohvi.

* Võimaluse korral tuleks kasutada ruumide jahutussüsteeme.

* Kui inimene higistab palju ja samal ajal saab vett väljutavaid ravimeid (diureetikume) ja vererõhku alandavaid ravimeid, võib vererõhk madalalale langeda. Sellisel juhul on oht, et "veri muutub liiga paksuks". Selleks, et seda ei juhtuks, tuleb piisavalt vett juua ja võimaluse korral mõõta vererõhku. Ateroskleroosist ahenenud veresoontes halveneb verevool ja on mitme eluohtliku haiguse tekke oht: peaajuinfarkt, südameinfarkt. Enesetunde halvenedesl tuleb oma perearstiga nõu pidada ajutiseks raviskeemi muutmiseks.

* Beebisid ja väikelapsi ei tohi keskpäeval kuuma ja päikesekiirguse eest kaitsmiseks randa ja otsese päikese kätte viia.

Kuumus on oluliselt raskendanud ka haigla patsientide ja töötajate tingimusi. Viljandi haigla juhatuse esimehe Ülle Lumi sõnul on haiglahoone suur ja ilmestab oma kõrgusega Viljandi vaatepilti, kuid on ehitatud kaheksakümnendate aastate algul ega vasta praeguse töökeskkonna ja töökorralduse põhimõttele. «Anname endast parima, varustades kliimaseadmetega eluliselt vajalikke töölõike ning paigaldades palatitesse ja ooteruumidesse ventilaatoreid,» lisas ta.

Haigla arstid panevad kõigile südamele, et arvestataks enda ja lähedaste tervisega ning kuulataks spetsialistide nõuandeid. Kuumarabanduse peamised sümptomid on kõrgenenud kehatemperatuur, peavalu, pearinglus, nõrkus ja iiveldus (ka oksendamine). Sümptomite leevendamiseks tuleks kohe proovida jahutada keha külma veega ja juua rohkelt vett ning sümptomite püsimise korral pöörduda esimesel võimalusel haigla erakorralise meditsiini osakonda.

Informatsiooni saab ööpäev läbi ka perearsti nõuandetelefonil 1220 eesti ja vene keeles.