Jahimehed püüdsid salaküti kinni

Jahimeeste püssid. Foto: Marko Saarm / Sakala

31. juulil püüti Viiratsi jahiseltsi ja keskkonnainspektsiooni abiga kinni mees, kes oli loata sokujahile läinud.

Viiratsi jahiseltsi juht Hannes Unt rääkis, et juulikuu viimasel õhtul märkasid seltsi liikmed oma rendipiirkonnas kahtlast isikut. Sellest andsid nad teada keskkonnainspektsioonile, kes Undi sõnul reageeris väga kiiresti ja talitas täpselt nii nagu vaja.

Õige loom, vale jahimees

Keskkonnainspektsiooni Viljandimaa büroo juhtivinspektor Jaanus Tera kinnitas, et salakütt tol õhtul tõepoolest kinni püüti ning juhtum on menetlusjärgus.

Jaanus Tera selgitas, et sokkusid võib praegu küll lasta ja mehel oli seaduslik relv, kuid puudus jahiluba. Loata tegutsenud kütti võib tabada kuni 800-eurone rahatrahv.

Lisaks sellele tuleb tal Tera sõnul korvata soku mahalaskmisest tulenev keskkonnakahju, milleks on 400 eurot.

Mahalastud sokk anti seadusele vastavalt Viiratsi jahiseltsile, sest loom kütiti talle kuuluval alal.

Jaanus Tera sõnas, et see oli tänavu Viljandimaal teine niisugune rikkumine ning kuna mõlemad juhtumid on alles menetlusjärgus, pole sobilik nende kohta täpset infot jagada. Ta lisas, et salakütte siiski palju ei tegutse.

Viiratsi jahiseltsi juht Hannes Unt ütles, et temal küll täpset statistikat pole, kuid võib kinnitada, et nii Viljandimaal kui Eestis tervikuna on loata tegutsevate jahimeeste juhtumeid vähe.

Jahtimiseks kindlad liigid

Praegu on Jaanus Tera kinnitusel lubatud küttida metssigu ja sokkusid. Jahtida ei tohi kitsi ja tallesid. 1. augustil algas karujahihooaeg ning küttida võib ka väikeulukeid.

Hannes Unt rääkis, et sigade ja kitsede küttimise üle otsustab iga jahiseltsi liige ise. «Mõni jahimees käib igal õhtul, olenevalt sellest, kuidas aega ja tahtmist on,» selgitas Unt ning lisas, et kui talupidajad kurdavad, et metsloomad vilja kahjustavad, siis püüavad kütid tihedamini jahti pidada. Ta märkis veel, et sügisesel põdrajahihooajal käib selts üheskoos nädalavahetuseti küttimas.