Tiivuline bande üritab rannas toitu krattida

Viljandi järve rannas toimetab agar pardipere, kes hangib toitu varastades ja lunides. Keskkonnaamet on öelnud, et veelindude söötmine on vastutustundetu tegevus ning võib põhjustada nende ebaloomulikku käitumist ja instinktide nõrgenemist.

FOTO: Joel Urbel / Sakala

Viljandi järve randa on siginenud ulakad paterdavad sulid, kes üritavad kahejalgsete toidutagavara riisuda.

«Pardid on nii julgeks läinud, et astu või peale,» nentis rannas paate ja päikesetoole laenutav Jaan Purik. Tema teada on need sealsamas kasvanud sulelised, kes on inimeste ja toitmisega liialt sina peale saanud.

Kaadrid saiavargast

Paar päeva tagasi filmitud videos, mida võib Sakala digilehes oma silmaga kaeda, on näha, kuidas pardid ei karda sugugi inimesi ja tõmbavad nood haneks ilmselt järeleproovitud skeemiga. Nad liginevad ohvritele, võtavad nood piiramisrõngasse ja sööstavad sobival hetkel toidu kallale.

Näiteks kolmapäeval tegid sulelised sulid puhta töö rannas piknikut pidavate hispaanlastega. Samal ajal kui lõunamaalased üht peibutusmanöövrit sooritavat prääksujat peletasid, nosisid teised lina peal saiakesi ja tõmbasid viimaks koos toidumoonaga lesta. Hispaanlastele tegi see hulga nalja.

Eilegi paterdas paljulapseline pardipere suvitajate vahel ja tekkide peal. Eelkõige huvitasid neid suuremad seltskonnad, kellelt võis kindlamalt kehakinnitust loota. Fotole saime beežikaspruunid noorlinnud, kes mangusid poistelt süüa. Pidusöök lõppes sellega, et poisid tüdinesid ja hakkasid piilusid taga ajama.

Jaan Puriku hinnangul on üks mure see, et pardid käivad toitu nurumas, teine aga see, et nad reostavad silda. «Öösel nad magavad sellel ja hommikuti on seal hulgaliselt ekskremente,» rääkis ta. Puriku teada peavad rannavalvurid igal hommikul sillad taas läikima lööma.

Rannakohviku Bangalo klienditeenindaja Timo Jeeger ütles, et pardid käivad vahel ka kohvikus sööki piiramas. Nad kogunevad klientide ümber ning nood on tavaliselt sõbralikud ja jagavad palukesi.

Kurikaelad või ohvrid

2010. aastal kirjutas Sakala artiklis «Uuringud tõid välja Viljandi loodusliku rikkuse», et Viljandi rannaliste suurima nuhtluse, vesikasvude vohamises on samuti süüdi pardid.

«Inimesed meelitavad pardid paadisildadele, kuid nondel on teatavasti väga kiire seedesüsteem: see, mis ühest otsast sisse läheb, tuleb teisest kohe välja. Niimoodi väetavad pardid rannaäärset veekeskkonda ning selle tagajärjel hakkavadki seal kasvama vetikad ja muud taimed,» rääkis keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask toona ajalehele.

Keskkonnaamet on pannud inimestele südamele, et nad lõpetaksid veelindude toitmise. Kui tavaliselt peaksid veelinnud, sealhulgas sinikael-pardid, külmema ilma saabudes rändama lõuna poole, siis toitmine põhjustab nende ebaloomulikku käitumist ja instinktide nõrgenemist.

Ühtlasi on keskkonnaamet öelnud, et lindude söötmine on lühinägelik ja vastutustundetu. Saiatooted, mida inimesed enamasti lindudele pakuvad, on süsivesikurikkad ja rafineeritud toorainest, mis ei kuulu nende toidulauale. Spetsialistid on öelnud, et need kahjustavad lindude tervist ja lennuvõimekust ning pikemas perspektiivis järgmise kevade sigimisedukust.

Tagasi üles
Back