Prügi – kas kuld, mis haiseb?

riigikogu keskkonnakomisjoni esimees, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

FOTO: Karli Saul/SCANPIX

PRÜGI ON MEILE ikka olnud midagi sellist, mis enamasti haiseb ja millest soovime võimalikult ruttu vabaneda. Üllataval kombel on viimastel aastatel aset leidnud muutus: jäätmetest on saanud ressurss, mida on võimalik võtta toormena uuesti ringlusse, millest saab valmistada kütust ja mida soojuse tootmiseks lihtsalt põletada.

Tellijale

Nagu iga maapealset ressurssi, leidub ka prügi piiratud kogustes ning see tekitab võitlust ja tüli. Erinevalt näiteks naftast või kullast on nii-öelda prügipuuduse põhjuseks Eesti riigi viltune jäätmepoliitika ja hulk rumalaid investeeringuid. Kohati näime olevat unustanud, et tähtsaim eesmärk peab olema vähendada jäätmete teket, mitte pigistada prügiärist välja kasumit.

EESTI INIMESED tekitavad aastas 390 000 tonni olmejäätmeid. Eraettevõtted ja ka Eesti Energia on panustanud prügipõletamisvõimekusse kõvasti üle 100 miljoni euro, mis praeguseks vastab 400 000 prügitonnile aastas, ületades sellega maarjamaalaste võime toota olmeprügi.

Tagasi üles