Politsei suuroperatsiooni põhjustaja sai tütre tagasi

Pilt on tehtud 16. juulil, mil politseinikud mehe kainenema viisid. Praegu on selguseta, milliseid tagajärgi tema teod kaasa toovad. Foto: Elmo Riig / Sakala

Veidi vähem kui kuu aja eest Viljandit vapustanud draama, kus alkoholi tarvitanud pereisa kodus räuskas ning esialgse info kohaselt endale ja oma tütrele ohtlik oli, võib jääda märkimisväärsete tagajärgedeta. Praegu on laps isa juures tagasi.

Esimene teade, mille politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kerly Peitel 16. juuli pärastlõunal avaldas, ütles selgelt, et pereisa ähvardab ennast ja oma tütart tappa. Versiooni, et isa oli tol päeval ohtlik, kinnitas ka sündmuskohal nähtu ja kuuldu. Mehel oli ähvardusi pildudes ja räusates käes umbes 30 sentimeetri pikkune nuga. Ka siis, kui politseinikud majja sisenesid, olevat mees püüdnud noa poole küünitada, kuid et kiirreageerijad on oma nime väärt, ta seda haarata ei jõudnud.

Õnneks ei saa me kunagi teada, mis sel kolmapäeva pärastlõunal juhtuda oleks võinud. Praeguseks on selge ainult see, et mees oli tingimisi vangistuse nõuete vastu eksinud ja alkoholi pruukinud. Katseajal oli ta seetõttu, et oli aasta algul oma naise kallal vägivallatsenud ja rünnanud töökohustusi täitnud politseinikke.

Laps ohus ei olnud

Nüüd, kolm nädalat hiljem, näevad osalised juhtunut mõnevõrra teisiti. Enam ei räägita pantvangi võtmisest ega tapmisähvardustest. Praeguseks on pere vanem tütar koos isaga ja kui too just vanglateed ette ei pea võtma, see nii tõenäoliselt ka jääb. Kriminaalasi on eeluurimisel, prokuratuuril on tunnistajad üle kuulamata ja see, kas süüdistuse esitamiseks on üldse alust, selgub Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Kristina Kostina sõnul pärast eeluurimise lõppu. «Kui palju uurijad eeluurimiseks aega vajavad, on raske öelda,» sõnas ta.

Viljandi sotsiaalameti lastekaitsespetsialist Külli Frey oli see inimene, keda purjus pereisa politsei saabumise järel nõudis, keeldudes tütart teiste hoolde andmast.

«Olin sündmuskohal umbes kümme minutit ja selle aja jooksul mina ei näinud, et olukord lapse suhtes kuidagi ohtlik oleks olnud,» rääkis Frey. «Jah, ta sõimas politseinikke ja nõudis nende lahkumist, aga lasi lapse üsna kiiresti korterist välja ning ei tõstnud tema peale kordagi häält.»

Mehe tütar oli Frey sõnul rahulik ja suurest kärast pisut ehmunud. Samas ei saa tema sõnul kindlasti õigeks pidada seda, et väike laps üldse sellises olukorras olema pidi.

«Kindlasti oli see traumeeriv ja polnud õige,» ütles Frey.

Lahendus tundub õige

Küsimusele, kui õigeks ta peab seda, et isa, kes on saanud perevägivalla tõttu süüdimõistva kohtuotsuse ning kes oma lapse juuresolekul alkoholi joob, endiselt koos lapsega viibib, ütles Külli Frey, et see temaatika on alati väga raske ja keeruline.

«Fakt on see, et mees oma last tõepoolest väga hoiab ja laps tahab koos isaga olla. Ma ei leia, et praegusel hetkel on isa ja tütre teineteisest lahutamine hädavajalik,» rääkis ta.

Lastekaitsespetsialist lubas perekonna käekäigul silma peal hoida ja mehele vajaduse korral tuge pakkuda. «Selliste juhtumite puhul ei saa kunagi sada protsenti öelda, et ohtu ei ole, aga praegu tundub see lahendus õige.»

Sakala pakkus umbes nädalapäevad tagasi pereisale võimalust 16. juulil juhtunut oma vaatenurgast selgitada, kuid too keeldus sellest resoluutselt. «Esiteks viibib laps minuga ja teiseks pole ühtki süüdistust mulle esitatud ega esitata ka,» ütles mees. Mitu korda politseinikega purjus päi konflikti sattunud mehe juures oli selgi hetkel tunda alkoholilõhna.

Kriminaalhooldaja ei kiirusta

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik, kes muu hulgas on kriminaalhooldusametnike kõneisik, kinnitas, et kohtule ei ole lisakohustuse rikkumise kohta erakorralist ettekannet tehtud.

«Ettekanne on koostamisel ja selle esitamise tähtaeg on 15. august,» selgitas ta. «Millise ettepaneku ametnik kohtule teeb, on veel kaalumisel, sest tuleb arvestada erinevate asjaoludega, sealhulgas sellega, et asjasse puutuvad lapsed.»

Tuuliku sõnul peab mees praegu end kriminaalhooldaja juures registreerima üks kord nädalas ja seda sagedust saab vajaduse korral muuta. «Ka isiku elukohta on külastusi tehtud, kontrollimaks lisakohustuse ehk alkoholi mittetarvitamise täitmist katseajal,» lausus ta. Kriminaalhooldustöösse on kaasatud politsei ja lastekaitse.

Et juhtum on lastega seotud, ei avalda Sakala mehe nime.