Euroopa Liidus kehtib ühtne hädaabinumber

Gert Kiiler
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eestis hästi tuntud telefoninumber 112 on kasutusel kõigis Euroopa Liidu riikides, kuid seda teab vaid 45 protsenti Eesti elanikke.

Häirekeskuse kommunikatsioonijuhi Edvi Freibergi sõnul korraldab Euroopa Komisjon iga aasta algul üleeuroopalise Eurobaromeetri kiiruuringu «Euroopa hädaabinumber 112» ning tänavu vastas küsimusele «Mis numbril te helistaksite Eestis hädaolukorras?» 90 protsenti siin küsitletuid, et numbril 112.
«Niisuguse tulemusega oleme esikohal nende riikide grupis, kus peale 112 on kasutusel veel teisigi hädaabinumbreid, näiteks Eestis 110,» nentis ta.
Kõnelda tuleb võõrkeeles
Samas teadis Edvi Freibergi ütlemist mööda vaid 45 protsenti Eestis küsitletuid, et numbrilt 112 saab abi kõigis Euroopa Liidu maades. «Siinjuures peab muidugi arvestama, et mingis välisriigis numbrile 112 helistades vastab selle riigi häirekeskus. Seega tuleb osata oma mure selgeks teha võõrkeeles. Kõige rohkem osatakse vastata kindlasti inglise keeles.»
Freiberg tõdes, et enne reisileminekut on kasulik hinnata oma terviseriske ja mõni vajalik sõna igaks juhuks kohalikus keeles ära õppida.
«Mõni nädal tagasi rääkis mulle üks tuttav lätlanna, et rasedana Saksamaale sõites õppis ta igaks juhuks ära, kuidas öelda saksa keeles: «Ma olen rase ja vajan kiiresti arstiabi»,» kõneles ta.
Kõigis Euroopa Liidu riikides on numbril 112 helistamine tasuta.
Ühtsest numbrist on palju kasu
Häirekeskuse juhtivpäästekorraldaja Hele-Mai Karm tõi ilmeka näite, miks on Euroopas kasulik ühtne hädaabinumber.
«Üks Eesti inimene oli tulekahju puhkedes nii endast väljas, et ei suutnud oma asukohaks öelda muud, kui et ta asub Tallinna—Pärnu maantee ääres. Õnneks sõitis samal ajal tulekahjupaigast mööda Poolast pärit suur veoauto. Selle juht helistas numbril 112 ning teatas, et näeb Tallinna—Pärnu maantee sel ja sel kilomeetril tulekahju. Kui Euroopa Liidus ei oleks kasutusel ühtset hädaabinumbrit, ei oleks too autojuht tõenäoliselt osanud hädaabinumbrile helistada ja tulekahju tagajärjed oleksid olnud palju suuremad.»
Kasutusel kümme aastat
Eestis kasutatakse hädaabinumbrit 112 alates 1. aprillist 2000. Seega lõpetasid vanad tuletõrje, kiirabi ja politsei numbrid töö juba 10 aastat tagasi ning kõikidele hädaabiteenistustele (politsei, kiirabi ja päästeteenistus) saab helistada ühel ja samal numbril nagu kõigis euroliidu riikides.
Edvi Freibergi sõnul peab Euroopa Komisjon eriliselt tähtsaks, et reisides või Euroopa Liidu maades töötades saavad hättasattunud inimesed nii lauatelefonilt kui mobiililt numbrile 112 helistades alati tasuta abi kutsuda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles