/nginx/o/2014/08/05/3256155t1hdc22.jpg)
Sel aastal on uppunud juba üle 40 inimese ja iga kolmas neist oli enne ujumaminekut alkoholi joonud. Viljandimaal on viimase kuu jooksul märja haua leidnud kaks meest, kes enne vette sukeldumist vägijooke pruukisid, neist viimane alles läinud laupäeval.
Uue avaliku korra seaduse kohaselt on avalikes kohtades alkoholi juua lubatud juhul, kui see teisi ei häiri. Küll aga on omavalitsustel õigus seada lisapiiranguid ning Tartu linnavõim ongi hakanud napsitajate tõttu kaaluma alkoholi tarbimise keelamist veekogude ääres. Nõnda oleks seal vähem purjus inimesi, keda võib ahvatleda ebaadekvaatses seisundis ujumaminek.
Mitu teisipäeval Viljandi järve äärde suplema tulnud inimest leidis, et Tartu eeskujul võiks ka Viljandis veekogude ääres alkoholi pruukimise keelata. Kuulnud küsimust, hüüdsid rannas siidrit rüüpavad Crislin-Carina Gromov, Karin Kont ja Kaja Pikko kui ühest suust, et otse loomulikult tuleks see lõpetada.
«Meie ju tunneme piire ega lähe ujuma, aga enamik inimesi ei mõtle nii, kui joovad,» lausus Karin Kont.
Halb eeskuju noortele
Oma väikese lapsega rannamõnusid nautinud Sirje Tooming leidis, et eeskätt on plaažil joomine halvaks eeskujuks noorematele, kes võivadki säärast käitumist normaalseks pidama hakata. «Eriti ohtlik on see just puberteedieas noortele, kes on teiste käitumisviisidest mõjutatavad. Nemad ju ei tunne veel piire.»
Viimasel ajal juba igapäevased uudised inimeste uppumisest on hirmu tekitanud Tallinnast Viljandisse puhkama sõitnud Liisi ja Janek Vindile. Nemad arvasid, et vähemasti avalikes randades võiks alkoholi pruukimise ära keelata. Kes nii väga keelekastet soovib, saaks selleks minna mõnda baari, Viljandi järve ääres näiteks Bangalosse. Lisaks sellele, et inimesed muutuvad veekogude lähedal alkoholi tarbides ohtlikuks iseendale, käib joomisega tihti kaasas risustamine, mis pole samuti meeldiv.
Lõuna päästekeskuse juhi Margo Klaose sõnul oleks selliste lisapiirangute seadmine väga tervitatav. «Et päästeametile on mureks alkoholijoobes uppunute suur arv, on teretulnud igasugused meetmed, mis vähendavad purjus inimeste hulka veekogude
ääres. Tähtis samm oleks keelata alkoholi tarvitamine avalikes ja muudes omavalitsusele teada olevates populaarsetes ujumiskohtades. Sellised piirangud aitaksid ära hoida ka halba eeskuju lastele.»
Viljandi linnavalitsusest on varem Sakalale öeldud, et alkoholi tarbimisele lisapiirangute seadmine võetakse vaatluse alla alles sügisel. Seda kinnitas eile linnavalitsuse jurist Marko Kotsar, kes sõnas, et esialgu pole arutlusel ühtegi argumenti kitsenduste elluviimiseks ning ka veekogude ääres alkoholi tarbimise keelamiseks.
Ei näe vajadust
Ka Viljandi järve ääres tegutseva Bangalo juhataja Urmet Peterson ei näe sääraste piirangute kehtestamiseks mingit vajadust. «Ma ei ole näinud, et rannas oleks suurt joomist. Kes midagi juua tahab, tuleb istub Bangalos ja võtab õlle või kokteili.»
Et tema sõnul on rannas pidutsemist vähe, ei usu ta, et alkoholi tarvitamise keeld varem järve ääres napsitanud joogikoha klientideks tooks.
Aasta algusest eilseni oli uppunud 45 inimest, neist kolm Viljandimaal.