Võrtsjärve veetase langeb paar sentimeetrit ööpäevas

Kristiina Baum
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks, et nautida suvemõnusid peavad Võrtsjärve äärde sõitnud suvitajad end tänavu rannapiirist mitmekümne meetri kaugusele sisse seadma. Kuuga langeb veetase veel ligi 50 sentimeetrit.
Selleks, et nautida suvemõnusid peavad Võrtsjärve äärde sõitnud suvitajad end tänavu rannapiirist mitmekümne meetri kaugusele sisse seadma. Kuuga langeb veetase veel ligi 50 sentimeetrit. Foto: Elmo Riig / Sakala

Limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalti sõnul on Võrtsjärve praegune veetase viimase kümne aasta üks madalamaid. Kuuma jätkudes alaneb tase veelgi ning see tähendab suuri ebamugavusi nii kaluritele kui suvitajatele, talvel satuvad löögi alla aga kalad.

Nii Vaibla, Valma kui Ulge rannas on veepiir ujujate hinnangul kevadega võrreldes taandunud meeter kuni poolteist ja selleks, et natukegi ujuda saaks, tuleb pikalt kõndida.

Vanasauna supluskohas sõpradega suvitav Kristi Kullamaa kurtis, et ujumiskohast otse vette ei pääse, sest seal on mudane. Tema sõnul võib ujuma minna mööda liivast põhja sadakond meetrit eemal asuvalt muulilt.

«Aga et sügavasse vette jõuda, peab ikka väga pikalt kõndima, enam ei viitsigi minna,» sõnas Kullamaa käega lüües.

Vaiblas suurema seltskonnaga suvitav Rauno Lust leidis, et Võrtsjärve tase on küll madal, aga ega mujal sellisel aastaajal teisiti ole.

«Rohkem peab kõndima, et ujuda saaks, ja veealused kivivared on ohtlikult pinna lähedal,» lausus Lust. Paadilaenutusega läks tema seltskonnal õnnetult: madalas ja häguses vees riivati kivivaret ja mootori tiivik purunes.

Ulge puhkeala oli esmaspäeva ennelõunal inimtühi, vaid rannal mudas säilinud sügavatest jalajälgedest võis järeldada, et nädalavahetusel seal suvitajaid siiski leidus.

Kalurite rasked ajad alles tulevad

Valma kalurid olid esmaspäeva varasel ennelõunal kalapüügilt just naasnud ja sikutasid mõrdu kuivama. Kohalik kalur Eero Kullas veetaseme üle ei kurtnud, küll aga ütles ta, et hull olukord ootab kalureid alles ees.

Ka Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt hindas veetaseme olukorda viimase kümne aasta üheks madalamaks, aga lisas, et ei kaluritele ega kaladele see seni halba kaasa toonud pole. Kuumade ja tuulevaiksete ilmade jätkudes on aga tema hinnangul mured ootamas.

«Praegu on veetase 11 sentimeetrit alla Rannu-Jõesuu vaatlusposti nulli ja langeb üks kuni kaks sentimeetrit ööpäevas,» selgitas Järvalt. Sama kiiruse korral langeb veetase kuni 14 sentimeetrit nädalas ja kui arvestada, et see saavutab oma miinimuni tavaliselt alles septembris, peaks Järvalti hinnangul veetase kuu aja möödudes langema ligi 60 sentimeetrini alla nulli.

Madalaima registreeritud tasemeni on Järvalti sõnul siiski veel tükk maad. 1996. aasta septembris mõõdeti Võrtsjärves veetasemeks 93 sentimeetrit alla nulli. Järvalti hinnangul veetase tänavu nii madalale ei tohiks langeda.

Ilmateenistuse andmetel oli veetase eelmisel aastal samal ajal 48 sentimeetrit, üle-eelmisel aastal 71 sentimeetrit ja kolm aastat tagasi 54 sentimeetrit üle nulli.

Kalade talvine heaolu sõltub suvisest veetasemest

Suvel kannatavad madala veetaseme tõttu enim suplejad, paadisõitjad ja kalurid.

«Tuul keerab madalas vees kergesti põhjasetet üles, see teeb vee häguseks ja on ujujatele ebameeldiv,» rääkis Ain Järvalt. Ta lisas, et paadisõitjatele muutuvad ohtlikuks ootamatutes kohtades pinna lähedale jõudnud veealused kivivared, mis paiknevad põhiliselt järve põhja- ja idakaldal. Kaluritele hakkab muret tegema see, et paatidega ei pääse enam kanalist välja.

Kaladest kõneldes ütles Järvalt, et neid võib arvukalt surra ka suvel, ja tõi näiteks kiiskade hukkumise 2002. ja 2003. aastal. Enamasti mõjutab suvine veetaseme muutus kalasid siiski alles talvel.

«Madal vesi külmub talvel põhjani ja ka hapnikku on madalas vees vähem. See tekitab kaladele väga raske olukorra veebruaris ja märtsis, kui tekib oht hapnikupuudusesse hukkuda,» selgitas Järvalt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles