Mulgi võistlusi tuleb tänavu juurde

Marko Suurmägi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuntuim Mulgi nime kandev rahvaspordivõistlus on tõenäoliselt kevadine Mulgi rattamaraton.
Tuntuim Mulgi nime kandev rahvaspordivõistlus on tõenäoliselt kevadine Mulgi rattamaraton. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kui talvel leidsid esimest korda aset Mulgi uisu- ja suusamaraton, siis 24. juulil antakse esimese Mulgi jooksumaratoni ja 8. augustil esimese Mulgi rattaralli start.

Nagu nentis Mulgi maratoni korraldaja Hendrik Agur, pole Viljandimaal seni maratoni joostud.

«Mulgimaa valdade kokkusaamisel tuli niisugune ettevõtmine esimest korda arutusele juba kaks ja pool aastat tagasi. Nüüdseks on vahepeal küpsenud idee jõudnud sellisesse faasi, et asi saabki teoks,» rääkis ta.

24. juulil kell 8 antakse jooksjatele Mustlast start ja finiš on Abja-Paluojal.

«Teed, mida me kasutame, nimetatakse rahvasuus Mulgi magistraaliks,» ütles Hendrik Agur. Samas nentis ta, et enamik kohalikke pole sellest teadlikud, sest Mustla inimestel pole eriti asja Hallistesse ja Apja ega sealsetel inimestel Mustlasse.

Mulgi maratoni üks eesmärk ongi Aguri sõnul Mulgimaa inimeste lähendamine. «Tahan panna Mulgimaa valdade elanikud midagi ühiselt ette võtma,» lausus ta.

Jooksjaid on maratonile registreerunud sadakond. Neist umbes 60 kavatseb läbida 42,195 kilomeetrit. Ülejäänutel on võimalik valida poolmaratoni ja 6,5 kilomeetri pikkuse distantsi vahel.

Poolmaratoni start on kell 10 Karksi vallas Polli külas ja kõige lühema distantsi läbijad stardivad kell 10.30 Halliste kiriku juurest. Finiš on kõigil Abja-Paluojal.

Kuigi maratoni start antakse 24. juuli hommikul, algavad üritusega seotud ettevõtmised juba 23. juulil. Nimelt peetakse siis Mustlas maha Mulgi pudru pidu. Peale pudrusöömise saab õhtul Mustlas ka joosta: võisteldakse vanuse järgi 300 meetri kuni 2,6 kilomeetri pikkusel distantsil.

Maratoni korraldajad loodavad, et kuumus annab võistluspäevaks järele. «Kõige parem oleks jahe ja vihmane ilm,» arvas Hendrik Agur.

Kui vihma ei tule, on korraldajad lubanud kogu jooksutrassi kasta, et tolm osalejatele liiga ei teeks.

Paar nädalat hiljem lähetatakse Viljandi piirilt Unistari autokeskuse juurest rajale Mulgi rattarallist osavõtjad. Kui kümme aastat on Viljandi rattaklubi kevaditi korraldanud maastikul kulgevat Mulgi maratoni, siis nüüd sõidavad rahvasportlased asfaldil.

Lisaks Viljandi linnale kihutatakse Pärsti, Paistu, Viiratsi ja Saarepeedi vallas ning põhidistantsi pikkus on 83 kilomeetrit. Valida saab aga ka enam kui kaks korda lühema, 38-kilomeetrise distantsi.

Võistluse peakorraldaja, Viljandi rattaklubi juhatuse liige Veiko Šmidt tõdes, et viimasel paaril aastal on maanteesõiduvõistlused Eestis populaarseks muutunud. «Paljud on endale tänavasõiduratta muretsenud ja tahavad ka sellega võistelda.»

Kui Mulgi rattamaratonil on eri distantside stardis ligi 2000 osalejat, siis Mulgi rattarallile oodatakse neid umbes 300. «Tundub, et inimestele meeldivad maastikusõidud siiski rohkem,» põhjendas Šmidt.

See, et võisteldakse asfaldil, ei tähenda, nagu peaks starti tulema ilmtingimata maanteerattaga. «Mingeid piiranguid meil pole ja asfaldil on ka maastikurattaga mugav sõita,» lausus peakorraldaja.

Rattaralli on Veiko Šmidti hinnangul jõukohane kõigile, kes suutsid kevadel läbida vähemalt rattamaratoni lühema distantsi. «Tänavune poolmaraton, mis leidis aset väga poristes tingimustes, oli 35 kilomeetrit pikk,» meenutas ta. «Rattaralli lühem distants on 38 kilomeetrit, aga seda on vähemalt kaks korda kergem läbi vändata.»

Korraldajad on lubanud osalemise soodustust neile, kes on agaralt käinud kevadistel rattamatkadel. Infot selle kohta saab rattaklubi kodulehelt.

Võistluspäev pole korraldajatel valitud juhuslikult. Nimelt peeti Viljandimaal just 8. augustil 117 aastat tagasi esimene rattavõistlus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles