Ohtu sattunu ei ole vetelpäästjaga rahul

Jaan Põder oli Paala järves ujudes uppumisohus. Foto: Joel Urbel / Sakala

22. juulil Paala järves ujudes seisis Ramsi elanik Jaan Põder silmitsi surmaga. Õnneks pääses ta eluga, kuid tal on etteheiteid parajasti kohal olnud vetelpäästjale.

Viljandi linnavalitsusele saadetud kirjas kirjeldab 70-aastane Põder, et ujus paar meetrit ujumisala tähistavast kollasest poist kaugemale.

«Olen hea ujuja, järvedes ja meres olen alati muredeta hakkama saanud. Paraku ei tõusnud mu jalad ühtäkki enam pinnale ning kätega siblimisest ei olnud mingit abi. Hüüdsin appi, ent keegi ei reageerinud, ehkki ümberringi oli noori inimesi. Vajusin mitu korda vee alla, kuid tõusin taas käte abil pinnale ja purskasin suust vett välja. Viimaks tõi mind veest välja rootslasest mees,» kirjeldas ta pääsemist.

Vetelpäästja eitab

Kui uppumissurmast pääsenu oli kaldal toibunud, kõndis ta vetelpäästja juurde, kes tema sõnutsi oma kabiinis istus ja lehte luges.

«Kas te ei kuulnud minu appihüüdu?» päris ta.

«Kuulsin küll, aga...» pomisenud vetelpäästja ega olevat selget vastust andnud.

Osaühingu Articard vetelpäästja Deniel Koger, kes sel päeval Paala järve rannas valves oli, eitas juhtunut kategooriliselt. «Sellist kohtumist ei ole kindlasti olnud. Pealegi ma ei loe üldse lehti. Enamasti istun paadis ja jälgin järve,» kõneles ta.

Selgitamaks, kas Deniel Koger oli seesama päästja, keda Jaan Põder 22. juulil Paala järve ääres nägi, korraldas Sakala neljapäeval meeste kokkusaamise.

«Muidugi oli see sama noormees,» kinnitas teda silmates Jaan Põder kõhklemata.

Ta lisas, et 22. juulil nägi sama päästjat ka tema naine, kes hiljem järve ääres käis.

Deniel Koger jäi siiski endale kindlaks, öeldes, et sellist kohtumist ei ole olnud. «Ma ei saa valetada. Iga pisiasi, mis rannas toimub, on mul teenistusraamatus kirjas, sinna märgin ka veetemperatuuri ja muu. Päevik ütleb kõik,» rõhutas Koger.

Küll aga teatas ta, et linna ja rannavalve teenust osutava Articardi vahelise leppe kohaselt on päästjatel kohustus jälgida vaid kollaste poideni ulatuvat ala, kus sügavust on 1,8 meetrit. «Juhul kui märkan väljaspool seda hädasolijat, tõttan mõistagi ka appi,» lisas Koger.

Pärimise peale, kas päästjatel on vajalik väljaõpe, vastas Koger, et kõik vetelpäästjad läbivad vajalikud kursused ning on suurepärase ujumisoskusega.

Ärge ujuge kaugele

«Kui olete vana, siis ärge minge sügavale. Igaüks peaks enne kaugemale ujumist oma jõuvarusid hindama,» soovitas vetelpäästja. «Osa läheb teiselt poolt järve ujuma, seda me ju keelata ei saa, seega me ei suuda tagada nende inimeste ohutust.»

Viljandi abilinnapea Ardo Agasild möönis, et vetelpääste tegevus on tagatud piiratud rannaalal, mujal on see iga ujuja enda vastutusel. «Reageerimine on igal juhul tagatud, sest vetelpäästjatel on kohustus jälgida tervet järve,» sõnas ta.

Jaan Põder möönis, et juhtunu kohta tal tunnistajaid ei ole – tol päeval ei tulnud tal nende hankimine mõttessegi. Alles järgmisel päeval läks ta linnavalitsusse oma muret kurtma. Seal soovitas talle sekretär saata linnavalitsusele toimunu kohta kiri, mida mees hiljem ka tegi.

Põder, kes oli aastaid tagasi Naissaare sadama operaator ja vastutas seal ujujate ohutuse eest, leidis, et Paala järve ääres juhtunud intsidendis ei saa vetelpäästja käitumist õigeks pidada. Ta lisas, et tema eesmärk ei ole süüdlasi otsida. «Tahan, et tulevikus oleks valve tõhusam ja võimalikud uppujad saaksid päästetud. Inimeste elusse ei tohi suhtuda ükskõikselt. Tööd on vaja tõhustada ja täpsustada, rannavalve peab olema tähelepanelikum,» rääkis ta.

«Tõhustame valvet. Annan oma sõna,» lubas Deniel Koger.

Viljandi pressiesindaja Johan-Kristjan Konovalov lausus, et linn on kõnealuse intsidendi kohta Articardile järelepärimise teinud ning osaühing selle toimumist ei kinnita.

«Kõik Viljandis tegutsevad vetelpäästjad peavad olema erialase ettevalmistusega ning varustatud side- ja abivahenditega. Seda kõike kontrollib regulaarselt Viljandi spordikeskus ning Paala järve ääres pole seni ühtegi puudujääki täheldatud,» teatas Konovalov ja lisas, et linnavalitsus manitseb kõiki suplejaid olema üksteise suhtes tähelepanelikud ning juhtima võimalike probleemide korral nendele vetelpäästja tähelepanu.

Rannavalve

Nii Viljandi kui Paala järve ääres osutab rannavalveteenust osaühing Articard.

• Viljandi järve ääres on rannavalve iga päev kella 9–24. Kella

11–19 on rannas kaks töötajat, muul ajal üks. Öösel hoiab Viljandi järve ääres toimuval silma peal rannaala haldava Viljandi spordikeskuse valvetöötaja.

• Paala järve ääres töötab rannavalvur iga päev kella 12–20.

• Viljandi eelarvest tasutakse rannavalveteenuse osutamise eest 1. juunist 31. augustini koos käibemaksuga

15 338,65 eurot.

Allikas: Sakala