Firma loobus logistikast tehnoloogia kasuks

Smartposti juhataja ja osaniku Arno Küti sõnul võimaldab automaatidevõrgu müügist saadud raha võimendada arendustegevust, et töötada välja uue põlvkonna pakimasinad. Selleks otsitakse Viljandisse ka uusi töötajaid.

FOTO: Elmo Riig

Eelmisel nädalal teatas Viljandi osaühing Smartpost, et müüb postipakiautomaatide võrgu Soome firmale Itella. Teenitud raha kavatseb ta kasutada tehnoloogia ja tarkvara arendamiseks, kuid selleks vajalikke inimesi leiab Viljandist vaevaliselt.

Smartposti juhataja Arno Kütt, miks te automaatide võrgu ära müüsite?

Meie põhieesmärk on algusest peale olnud tehnoloogiat eksportida, aga seda on raske teha, kui sul pole midagi ette näidata. Et mitte põrsast kotis müüa, pidime alustuseks Eestis süsteemi käima panema ja tõestama, et inimesed seda kasutavad.

Nüüdseks oleme saavutanud paljude interneti- ja kataloogipoodide puhul rohkem kui 50-protsendilise turuosa ning leidsime, et meie töö on selle koha pealt tehtud. Võrgu müük oli niisiis loogiline samm.

Ka autosid ei valmista ju sama firma, kes taksodega inimesi sõidutab. Üks arendab ja toodab sõidukeid, teine ostab need temalt ja pakub nendega teenust. Tarvis oli lihtsalt taksode abil näidata, et meie autod töötavad, ja nüüd keskendume oma põhitegevusele.

Kas võrk oleks selle juures seganud?

Kõnealuse tehingu puhul ei näidanud initsiatiivi meie. Ütlesime oma hinna ja Itella oli sellega nõus. Nüüd saame müügist laekuvat raha kasutada tootearenduseks ja eksportturgudele laienemiseks.

Kas postipakiautomaatide võrk on kasumisse jõudnud?

See oli piiri peal. Meie plaan ei olnudki kohe kasumit teenida. Kasvamiseks on vaja aina uusi samme astuda, et müük paremini läheks. Reklaamikulud, hinnakujundus — kõik oli mõeldud selleks, et turgu võita. Kindlasti on automaatide võrk rentaabel, aga raske on kiiresti kasvada ja samal ajal jooksvat kasumit teenida.

Internetikaubamaja ON24 pidav aktsiaselts Onshop asutas omal ajal Smartposti seetõttu, et ta polnud rahul Eesti Posti pakiveoteenusega. Millal te jõudsite äratundmisele, et saadetiste kättetoimetamise asemel on targem keskenduda selleks vajaliku tehnoloogia tootmisele?

Logistikavõrku hakkasime tõesti rajama ON24 tõttu. Algul viisime mööblit lihtsalt kulleriga klientidele, aga ka teised postimüügiettevõtted polnud Eesti Posti monopoolse seisundiga rahul. Nemad soovitasidki Saksa firmalt KEBA väikepakkide kohaletoimetamiseks automaate osta.
Eks me siis uurinud KEBA masinat, aga see tundus nii jäik ja kallis, et otsustasime ise palju paindlikuma ja odavama teha.

Miks on masinate, tarkvara ja kogu süsteemi väljatöötamine kasulikum kui automaatide võrgu opereerimine?

Maailmas on vaid kaks firmat, kes on sellise võrgu tööle pannud: meie ja KEBA. Logistikafirmasid on see-eest tuhandeid.

Logistika on mahuäri, seal ei loe niivõrd sinu innovaatilisus kuivõrd mastaabiefekt, pikaajalised suhted ja muu säärane. Pärast seda, kui Euroopa postiturg vabaks läks, käib turul kõva võitlus. Ennustan, et 10 aasta pärast kontrollivad 5—10 logistikafirmat 90 protsenti kogu Euroopa turust. Suured riiklikud postiettevõtted ostavad juba üksteist üles ja laienevad teistesse maadesse.
On üsna selge, et nii väike ettevõte, nagu meie oleme, ei saa minna tervet Euroopat logistikateenusega vallutama.

Hiljuti tellis Vene firma CPCR Express Smartpostilt 100 automaati. Kui suur see tehing teie ettevõttele on?

Suve lõpuks saab Eestis üles 46 automaati. Nii et 100 automaati aasta jooksul on tunduvalt rohkem, kui oleme seni tootnud. Venemaa potentsiaal on muidugi veel märksa suurem, 100 masinat on esimene samm. Ainuüksi Moskvasse plaanib CPCR Express panna 250 automaati.

Kas see tähendab, et peate masinate valmistamiseks suure tehase ehitama?

Meie töötame mudeli välja ja paneme lõpuks kokku, aga metallitööd tellime allhankena metallifirmast, arvuti Taiwanist, lukud Austriast, kontrol­lerid Inglismaalt ja nõnda edasi.
Komplekteerime automaate Ugala lähedal endises Toom Tekstiili tehases ja ma arvan, et paar aastat saame seal küll hakkama.

Kas automaat on valmis või tuleb seda veel täiustada?

See ei ole kindlasti valmis. Tööd käivad järgmise põlvkonna masina väljatöötamiseks ja võrgu müügist tulnud rahaga saamegi neid võimendada. Arendame eri suuruse ja võimalustega automaate, mis sobivad ka välitingimustesse.

Kui suur arendusmeeskond Smartpostis on?

Praegu on arendustöödega seotud ligi 10 inimest, aga lähiajal kahekordistame nende hulga. Takistuseks on seejuures, et asume Viljandis. Siit võib leida ehitajaid, ent inseneri, tehnoloogi või programmeerijat palgata on keeruline.

Ühe kivi viskaksin siinkohal ka Viljandi linnavalitsuse kapsaaeda. Vaatasin eile linna kodulehe ettevõtjatele mõeldud osa. Masendus tuleb ja häbi hakkab. Mõnda rubriiki on viimati muudetud 2007. aprillis. Linna ja ettevõtjate suhtlus käiks nagu eri sagedustel. Omavalitsus võiks kas või seda teada, millega teised Viljandi ettevõtjad tegelevad, et saaks linnalt infot, kellega koostööd teha.

Kas teil Viljandist ärakolimise mõtet ei ole tulnud?

Ei tahaks seda teha, aga kui olukord võimatuks läheb, pole midagi välistatud. Müügiosakond on meil praegugi Tallinnas, logistikakeskus oli Tallinnas ja ka ON24 Soome klienditeenindus on Tallinnas, sest siin ei jätku soome keelt oskavaid teenindajaid.

Arenduse poolele inimeste leidmiseks on meil töökuulutused üleval, aga kurb on, et Viljandis leidub vaid üksikuid seda sorti spetsialiste ja nemad on kusagil paigal.
Katsume juba gümnaasiumilõpetajatel kratist kinni haarata ja nad siia jätta, sest neid, kes on kuhugi kaugemale läinud, on keeruline tagasi tuua. Pakume Tallinna inimestele isegi eluaseme leidmiseks lahendusi, kuid ikka ei taheta tulla.

Loodetavasti leiame vajalikud inimesed siiski Viljandist või saame kedagi siia meelitada. Kehvem variant on see, kui peame osa töökohti Tallinna tegema.

Mis saab automaatide võrguga seotud Viljandi inimestest?

Kõik neli Viljandi töötajat, kes olid seotud võrgu tööga, lähevad üle osaühingusse Itella Smartpost. Teenuse kasutajale jääb kõik samaks, ainult firma nimi on natuke pikem.

Võrgu edasine laienemine on uue omaniku käes kindlasti palju tõenäolisem, sest Itella on Soome riiklik postiettevõte, kes on finantsiliselt väga tugev.

Meile on ette heidetud, et jälle üks ettevõte läks välismaalaste kätte. Samas oli peale Itella teisigi huvilisi. Eesti ettevõtjatel oli samasugune ostuvõimalus nagu teistel, aga nad ei haaranud sellest kinni.

Tagasi üles