Tagatisraha kadumine tõi ülbed paarutajad järvele

Sellel pildil olevat skuutrijuhti pole põhjust eeskirja rikkumises süüdistada. Samas on tänavu suvel Viljandi järvel nähtud palju sama hobiga tegelejaid, kes aerupaadiga lõbusõidul olijatest ja treenivatest sõudjatest vaat et üle kihutavad. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Ootan juba pikisilmi, et saaks kaheks nädalaks Pärnusse treeninglaagrisse minna. Lihtsalt ei jaksa siin enam jagelda nendega,» kurdab Viljandi sõudetreener Ruth Vaar sel suvel järvel tekkinud kurnava vastasseisu üle.

Pärast kevadet, kui linnavalitsus kaotas õiguskantsleri survel Viljandi järvel mootorsõidukitega lustijatele kohustusliku tagatisraha maksmise nõude, on veekogul olnud liikvel varasemast tunduvalt rohkem skuutreid ja kaatreid. Seejuures on juurde tulnud ka neid sõitjaid, kes järvel kehtivast liikluseeskirjast kinni ei pea ning seavad kondiaurul liikuvad alused ohtu.

Pealtnägijate sõnul polevat haruldane, kui enne gaasiandmist võetakse keeldu eirates õllepurgist julgust. Lisaks ületavad uljad elukaptenid ühtepuhku kiirust ning kihutavad täistuuridel sõudepaatide külje alt läbi, pannes nood tugevalt õõtsuma. Umbes kolm nädalat tagasi surusid ühe kihutaja tekitatud lained kummuli sõudetreeningul oleva lapse paadi. Et poiss oskab hästi ujuda, ei juhtunud temaga vees siiski midagi hullu.

Vastuseks sõim

Ruth Vaari sõnul põhjustavad talle ja tema õpilastele peavalu eeskätt väljastpoolt Viljandit pärit inimesed, kes ei oska või ei taha arvestada nõudega, et sel ajal, kui kaldal lehvib sõudetreeningut tähistav lipp, tohivad mootorpaadid liikuda maksimaalselt viiekilomeetrise tunnikiirusega. «Mõni päev pole ma õieti muud teha saanudki, kui oma paadiga ühe juurest teise juurde sõita ja keelata. Tihti olen vastutasuks sõimata saanud, sest ma takistavat tööinimestel nende ainsal vabal hetkel lõbutsemast,» kirjeldab treener pingelist olukorda.

Eelmisel nädalavahetusel, mil koos folgisõpradega tuli linna hulganisti muud rahvast, jättis Ruth Vaar hoiatuslipu ellingu juurde heiskamata. «Saatsin lapsed Sammuli poole harjutama ning seisin ise keset Kitsaskaela tulijatele risti ette. Targemat lahendust ma enam ei leidnud,» ütleb ta.

Treeneri sõnu kinnitab Ants Smitt, kes töötab teist suve rannas paadilaenutajana. «Eelmise aastaga võrreldes on pilt hoopis halvem.» Ta näeb oma töökoha aknast alatihti, kuidas paadid sõidavad ilmselgelt liiga kiiresti, nõeluvad teiste vahelt läbi ja mõnikord tõmbavad poognaid isegi ujujate tsoonis. Paaril korral on ka paadisõidult kuivale maale naasnud kliendid kurtnud hirmutava kogemuse üle.

Smiti hinnangul kannustab korrarikkujaid karistamatuse tunne, sest ükski institutsioon ei fikseeri nende tegevust: «Reeglid on täpselt kirjas, aga pole inimesi ja vahendeid rikkujate tagaajamiseks ja kinnipidamiseks. Politsei seda ei tee, samuti mitte rannavalve.»

Paras bardakk

Vee- ja motospordi huviline ettevõtja Tauno Tuula, kes aeg-ajalt võimsa mootorpaadiga järvel käib, tunnistab samuti, et eelmisel nädalavahetusel oli kord järvel käest ära, ning iseloomustab nähtut väljendiga «paras bardakk».

Samas rõhutab Tuula, et nii tema ise kui teised viljandlastest mootorpaadiomanikud on alati väärkäitumisse sekkunud. «Kui keegi pätiks läheb, sõidame juurde ja kutsume korrale,» kinnitab ta.

Küsimusele, mida teha, et hoolimatuid paarutajaid tulevikus Viljandi järvel poleks, vastas Tuula, et läbinisti head lahendust vist polegi, sest alaliselt tegutseva veepolitsei toomine Viljandi järvele poleks ilmselt mõeldav. Küll aga avaldas ta veendumust, et rannavalve kohustusi täitev turvafirma Articard peaks silma peal hoidma tervel järvel, mitte üksnes ujujate alal, nagu ta seda praegu teeb.

Viimaseks võimaluseks on Tuula sõnul see, kui kehtestataks kord, mis lubaks veele üksnes need sõidukid, mis on Viljandis registreeritud. Samas ruttab ta rõhutama, et selline nõue oleks kahetsusväärne hoop veekogu ja linna aktraktiivsusele. «Selleks me oma järve üle uhked olemegi, et siin on eri hobidega tegelemiseks head tingimused. Kui kõik käituks normaalselt, poleks probleemi.»

Eelmistel suvedel kehtinud kord nõudis rohkem kui 10-kilovatise mootoriga aluste kasutajatelt järvele mineku eest 63 euro suurust tagatisraha ning nägi ette võimaluse summa tagastamata jätta, kui juht eeskirja rikub. Tänavu kevadel pidi volikogu selle sätte tühistama, sest õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul oli see põhiseadusega vastuolus.

ARVAMUS

RUTH VAAR,
sõudetreener

Viljandlased teavad, millised reeglid järvel kehtivad, ning peavad neist enamasti kinni: päevitavad rahulikult, kuni me oma treeningu ära teeme, ja tuuritavad hiljem. Aga kahjuks on sel aastal välja ilmunud palju ülbeid uustõusikuid, kes on võimsa masina kätte saanud ega oska selle seljas teisi inimesi tähele panna.

NB! Loe Sakalast samal teemal abilinnapea Ardo Agasilla usutlust ning rannavalvet teostava turvafirma kommentaari!