Mulgimaised toornäksid jõudsid piiri taha lettidele

Osaühingu Loodusvägi tegevjuht Ahto Vegmann on rahul, et Pollis toodetud tervislikud näksid on koha leidnud ligikaudu 70 kaupluses välismaal. «Tahame ka Eesti inimestele oma tervislikke tooteid pakkuda, kuid selle eeldus on eksporditurg, mis tagab vajaliku kriitilise tootmismahu ja võimaldab hinnad taskukohased hoida,» ütleb ta.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Uudsel viisil valmistatud tervislikke toornäkse, mille tootmise osaühing Loodusvägi eelmisel aastal Lõuna-Viljandimaal Pollis käivitas, on nüüdseks lisaks Eestile saada kolmes riigis.

Mullu KredExi laenukäenduse abil 30 000 euro eest ostetud ja Maaülikooli aiandusuuringute keskuse katsekööki üles pandud dehüdraatoris ehk kuivatuskapis valmivad aasta ringi toortoiduks klassifitseeruvad eri sorti suupisted – tervislik aseaine keevas õlis töödeldud kartulikrõpsudele. Nii näiteks pakub ettevõte mahekasvatatud suvikõrvitsa-, tomati-, maasika-, õuna-, aga ka sibula- ja peedinäkse, milles on säilinud kõik looduslikud ensüümid ja vitamiinid.

Lõviosa Loodusväe toodangu toorainest on küpsenud Viljandimaa mahetalunike käe all, aga osa ka Valga-, Järva- ja Raplamaal.

Ettevõtte tegevjuhi Ahto Vegmanni sõnul oli algusest peale plaanis toornäksid välisturgudele viia, sest Eesti ostjaskond on seda laadi äri ülalpidamiseks ja arendamiseks liialt väike. Nüüd saabki näkse osta juba Belgias, Rootsis ja Soomes – esimese ja teisena nimetatud riigis umbes kolmekümnes ning Soomes kümmekonnas müügikohas.

«Usume, et meie positsioon tarbijate usalduse võitmiseks on päris hea, aga eks laias plaanis on see alles suure töö algus,» nendib Vegmann ja lisab, et augustis

oodatakse Soome jaekaubanduskontsernilt S-grupp vastust küsimusele, kas Loodusväe toodangul võiks olla kohta ka põhjanaabrite Prismades. «Kui me kevadel presidendi riigivisiidi ajal nende ostujuhiga kohtusime, andis ta meile üksjagu lootust. Nad olevatki oma kaubavalikusse midagi sellist otsinud.»

Ehkki Vegmanni hinnangul on ainuüksi toornäkside välismaistele poelettidele jõudmine suur võit, tunnistab ta, et põhitöö seisab ees. Et eestimaine toortoit belglastele, rootslastele ja soomlastele ahvatlevaks muuta, kavandatakse mahukat teavitustööd sealsete terviseajakirjade,  degusteerimiste ning infopäevade toel.

Aprillis tutvustas osaühing Loodusvägi end Londonis Euroopa ühel suuremal mahetoodangu messil Natural & Organic Products Europe ning äratas suurt huvi.

Ühtaegu välismaise turundustööga jätkab firma tootearendust Eestis. Nii püüab ta praegu mahe- ja ökopoodides läbi lüüa uute pohla-, õuna- ja sõstrakompudega, mis on tervislik alternatiiv kummikommidele. Jõuluajaks tuleb müüki kaks uut mahedat glögisorti.

Lähemal paaril aastal kavatseb Loodusvägi jätkata juba rajatud ja hästi laabunud koostööd Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskusega.

Juba on alustatud ettevalmistusi, et 2016. aasta lõpul või 2017. aasta algul avada suurem ja omaette tegutsev tehas. Et uus maaelu arengukava lubab sellisteks ettevõtmisteks rahalist toetust küsida eeldusel, et tootmiskompleks kerkib mõnda maakohta, peab Loodusvägi ühe potentsiaalse paigana silmas Olustveret, kus asub maamajanduskool.

«Oleme mõelnud, et Olustveres toiduainete töötlemist õppivad noored võiksid kunagi meie juures praktikat teha. Aga see on esialgu vaid idee. Põhjalik analüüs ja projekti kirjutamine seisavad alles ees,» nendib Ahto Vegmann tulevikuplaanidest rääkides.

Tagasi üles