1. juulist jõustunud muudatused soodusravimite loetelus ja hindades tekitasid apteekidele algul lisatööd.
Muudatused soodusravimite vallas ei toonud üksnes head
Koos sellega, et nimekirja lisati uusi odavamaid ravimipreparaate, langesid teiste samasse piirhinnagruppi kantud ravimite piirhinnad. See tähendab, et kui patsient eelistab senist ravimit uuele ja odavamale, kasvab tema omaosalus.
Tõenäoliselt nii siiski ei juhtu, sest tavaliselt langevad uute ravimite turuletuleku järel konkurentsi suurenedes ka varem müügil olnud ravimite hinnad. Pealegi võib patsient valida sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimeid, mida müüakse piirhinnaga. Apteekritel lasub kohustus patsiendile esmalt just odavaimat sama toimeainega ravimit pakkuda.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Agnes Männiste sõnul võivad inimesed seni võetud ravimit odavamale eelistada harjumusest. «Kui odavamal ravimil on teised abiained, võidakse karta ka tekkivaid kõrvalnähte,» tõi Männiste välja teisegi põhjuse. Kõrvalnähud tekivad tema sõnul aga väga harva.
Viljandi Vana-Apteegi farmatseut Vaike Tõru ütles esmaspäeval, et päeva jooksul on olnud kolm inimest, kes hoolimata odavama preparaadi olemasolust vana kasuks otsustasid. «Mõned inimesed teevad seda kindlasti harjumusest tingituna,» lausus Tõru. Osa patsiente toob tema sõnul põhjenduseks ka selle, et vana rohi mõjub neile paremini.
Viljandi Kesklinna Apteegi juhataja Liina Pääru sõnul võib väga üldistavalt öelda, et praegu vahetavad inimesed seni võetud ravimi odavama preparaadi vastu kergemini kui näiteks kolm või neli aastat tagasi. Pääru sõnul ei läinud tavapärasest suuremad muudatused päris raskusteta. «1. juulil hakkasime ravimeid müüma uute piir- ja kokkuleppehindadega, kuid retseptikeskuses olid muudatused tegemata ning see tõi meile lisatööd,» selgitas Pääru. Ta lisas, et viga ei parandatud päris ühe päevaga, kuid nüüdseks on asi korras.