Viljandimaa sigade elu on ehmatava leiu tõttu ohus

Eksekos on kasutusele võetud kõige karmimad ohutusmeetmed, et takistada ohtliku Aafrika seakatku levikut. Kõik farmi territooriumile sisenevad ja sealt väljuvad autod peavad sõitma läbi desovanni. Foto: Elmo Riig / Sakala

Rohkem kui 90 000 Viljandimaa siga on sõna otseses mõttes surmaohus, sest Aafrika katku on leitud vaid kümmekond kilomeetrit Eesti piirist lõuna pool.

«Seni on kõik Aafrika seakatku haiguskolded olnud Lätis, Leedus ja Poolas vastu Valgevene piiri. Põhja-Läti leid oli erandlik ning ehmatav,» ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

Suure tõenäosusega lubab Euroopa Komisjon paari päeva pärast kuulutada Eestil Valgamaa, osa Võrumaast ja Viljandimaa Karksi vald seakatku puhvertsooniks. Kui otsus jõustub, tähendab see, et juba viis päeva kõikjal Eestis kehtinud sigade välistingimustes pidamise keelule lisanduvad elussigade väljaveo piirangud.

Pärtel selgitas, et piirangud ei kehti sealiha ja sellest valmistatud toodete kohta, samuti ei too puhvertsooniks kuulutamine kaasa seapidamise lisanõudeid. Küll aga tohib pärast seda Karksi vallast välja viia vaid kohapeal sündinud või seal vähemalt viimased 30 päeva viibinud elussigu. Samuti tuleb teha laboriuuring, kinnitamaks, et väljaveetav siga pole taudi nakatunud.

Talunik külalisi ei taha ja kodust ära ei kipu

Seaviiruse leviku edasist arengut on Ago Pärteli sõnul raske prognoosida ja kõik oleneb sellest, kuidas sündmused Põhja-Lätis kulgevad. «Piiriületuskohti on palju ja piiril kontrolli ei tehta,» tõi ta välja põhjused, miks katku leviku piiramine on raskendatud.

Ta tõdes, et niipea kui otsus Karksi valla kohta jõustub, tehakse sealsetesse sigalatesse kontrollkäik. «Puhvertsoonis kontrollime sajaprotsendiliselt kõiki seapidajaid,» kinnitas ta.

Sulev Pilk kasvatab Karksi vallas Ärikülas Tõnismatsi talus sadakonda siga. «Meie oma talumaadele ühtegi autot ei lase, desomatid on lauda ukse ees maas ja loomad ei liigu ei sisse ega välja,» kirjeldas peremees juba eelmise nädala algul kasutusele võetud ohutusabinõusid.

Talunik piirab ka oma liikumist. Juhul kui katk pääseks tema lauta, ootaks ettevõtjat ees suur majanduslik kahju, sest loomad läheksid sundtapmisele. «Minul on ligi sada siga, seda koos põrsastega. Täiskasvanud elussea hind jääb 150 ja 170 euro kanti,» lausus peremees.

Tema hinnangul võtaks uue samasuguse seakarja kokkusaamine aega umbes aasta, aga kuna põrsaid oleks katkuohu ajal ilmselt raske saada, võib seafarmi taastamine kauemgi kesta.

Rakvere lihakombinaadi seakasvatusdivisjoni direktori Mati Tuvi sõnul on viljandlastele Ekseko nime all tuntud farmis kõige karmimad bioohutusnõuded kasutusel viimase Läti piiri äärse haigusjuhu avastamisest alates.

«Ohutusnõudeid täidame maksimaalselt ja nõuame seda ka oma partneritelt,» ütles Tuvi. Näiteks tohivad seafarmi territooriumile siseneda vaid loa saanud sõidukid ning needki peavad läbima desovannid. Karme nõudeid peavad järgima ka sigu kasvatavad partnerid ja söödatootjad. «Nii keerulist olukorda pole Eestis varem olnud,» nentis Tuvi.

Isegi kui riigipiiril taas kontroll sisse seada, ei takista metssigade liikumist keegi ja nii on taudi levikut peaaegu võimatu peatada. «Küll saab inimene võimaluste piires ohjata seda, mis on tema kontrolli all,» märkis Tuvi.

Kui on katk, tuleb kõik hukata

Mati Tuvi sõnul sõltubki edasine nüüd inimestest, sest suure tõenäosusega jõuab katk, mille liikumiskiirus on aastas keskmiselt 300 kilomeetrit, küll Eestisse, kuid see ei tähenda, et see peaks farme laastama hakkama.

Tuvi soovitas inimestel looduses käies silmad lahti hoida ja hukkunud metssigadest kohe ametivõimudele teatada. «Selle haiguse puhul meil varuplaani pole. Kui see kord meile jõuab, on kõik läbi. See on suur katastroof,» ütles ta.

Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu büroo juhataja Annike Nõmmisto selgitas, et kui seafarmis diagnoositakse katk, hukatakse kõik loomad sealsamas ja võimaliku nakkusohu vältimiseks on Eestis tavaks matta korjused farmi territooriumile. «Aga seda otsustatakse kohapeal koos omanike ja keskkonnainspektsiooniga,» täpsustas Nõmmisto.

Kui see jääb lähiümbruses ainukeseks farmiks, tohib Nõmmiste sõnul sinna uuesti loomad asustada 40 päeva pärast viimast taudijuhtumit.

Kahju kannatanud ettevõtjale kompenseerib riik nii hävitamisele kuuluva sööda kui loomad.