Eesti muusika- ja teatriakadeemia pärimusmuusika õppejõu Janika Orase sõnul on inimene ja mäng läbi aegade olnud lahutamatud.
«Mäng kuulus ajaloos ja kuulub ka tänapäeval eestlaste maailma sellesse ossa, mida nimetatakse folklooriks. Kindlasti on mängud üks folkloori elujõulisemaid osi: läbi aja suust suhu rännanud, püsinud ja tänu mängijate improvisatsioonivõimele ja loovusele pidevalt muutunud. Selle elujõu tagatiseks on lapsed, keda Soome folklorist Leena Virtanen on nimetanud meie päevade metslaste hõimuks. Tundub, et digimaailma võludest hoolimata vajavad need metslased ikka veel elavat mängu – suhtlemist, liikumist, enda proovilepanemist ja oma maailmakogemuse mõtestamist.»