Edgar Savisaar: loodan objektiivsetele ekspertidele

Edgar Savisaar käis eile Sakala keskuses rändnäituse «Kes on Su kõrval?» avamisel. Foto: Joel Urbel / Sakala

Eile Viljandis viibinud Keskerakonna esimees, Tallinna linnapea ja üks Rahvarinde asutajaid Edgar Savisaar pole oma sõnul Ida-Ukrainas alla tulistatud reisilennuki juhtumis ei Venemaa ega Ukraina poolel.

Savisaar nentis usutluses muu hulgas, et satub Viljandisse harva. Eile oli ta siin seepärast, et Sakala keskuses avati Rahvarinde muuseumi koostatud rändnäitus «Kes on Su kõrval?», mis on pühendatud Balti keti 25. aastapäevale.

Näitus jutustab Balti keti korraldamisest ja rollist maailma ajaloos. Rahvarinde muuseumi juht Helen Lausma-Saar selgitas avamisel, et näituse pealkiri on mitmetähenduslik, märkides ühest küljest seismist Balti ketis, kus võhivõõrad üksteisel käest kinni hoidsid, ent ärgitades samas tänapäeval väärtustama inimesi enda ümber. Lausma-Saar märkis ka, et Viljandisse jõudis näitus tänu kohaliku volikogu liikmele, omaaegsele rahvarindelasele Helmut Hallemaale.

Hallemaa tõi välja, et suured riigid ei võta kuigi tihti väikevendadest eeskuju, kuid Balti keti laadseid ettevõtmisi on mujal maailmas hiljemgi korraldatud. Avamisel sai sõna ka Sakalamaa Rahvarinde üks alustalasid Valli Veigel, kes meenutas, millised inimhulgad 25 aastat tagasi 23. augustil väljas olid.

Edgar Savisaar leidis, et näitusele on pandud väga hea pealkiri, ning rõhutas Balti keti tähtsust. «See väärib meeldetuletamist, uskuge mind,» lausus ta.

Edgar Savisaar, milliseid hetki avatud näitus teile meelde tuletab?

Ma olen käinud hiljem korra või kaks Lilli küla lähedal. Kes teab, võib-olla sõidan sealt tänagi mööda. Aga rahvakogu, mis sinna toona kokku oli tulnud, jäi muidugi meelde. Siis ei olnud seda probleemi, et kümme eestlast ja ülejäänud lätlased. Niipalju kui mina mäletan, elasid kõik üritusele ühtemoodi kaasa. Ma arvan, et see on põhiline mälestus.

Teine mälestus on see, kuidas ma lennukiga Viljandi lähistel – minu meelest Viljandi lennuväljal – alla tulin ja kuidas me sealt autoga edasi sõitsime. Läbi pääses, aga see, millest Valli (Sakalamaa Rahvarinde eestvedaja Valli Veigel – toimetus) rääkis, et kogu kant oli inimesi ja autosid täis, on muidugi õige. Ka meil oli sellega probleeme.

25 aastat tagasi olid eestlased, lätlased ja leedulased ühtsed ja seisid Balti ketis. Kui me mõtleme tänasele päevale ja näiteks Rail Balticu sünniraskustele, siis kas võib öelda, et oleme toda ühtsust mõnevõrra minetanud?

See on veel pehmelt öeldud.

Kui meil tookord poleks sellist ühtsust olnud, poleks me ka kuhugi jõudnud. Tegelikult oligi Balti rahvaste ühtsus see, mis edasi viis ja sundis Moskvat järeleandmisi tegema.

Vaidlused ühes või teises küsimuses on mõnikord päris põhjendatud. Mäletan, kuidas omal ajal vaidlesid eestlased ja lätlased kilude üle. Selliseid asju ikka juhtub. Aga kõige selle juures tuleb säilitada põhilist, mis ühendab: arusaamist, et koos olemata edasi ei saa.

Oma ühtsusega suutsime ennast Venemaast lahti rebida. Ukrainal pole see nii hästi läinud. Milliseid lahendusi te Ukraina kriisile näete?

Kõige tähtsam on, et selles piirkonnas lõpeks sõda. Et leitaks võimalus läbi rääkida ja üksteist paremini mõista.

Kes on teie hinnangul vastutav reisilennuki allatulistamise eest Ida-Ukrainas?

Ma tahaks väga loota, et eksperdid jõuavad selles osas selgusele.

Mina ei ole selles küsimuses ei Venemaa ega Ukraina poolt. Tahaksin väga loota, et objektiivsed eksperdid annavad vastuse.

Kas teile tundub, et objektiivsed eksperdid saavad sündmuspaigal oma tööd teha?

Ma ei tea. Oleme ju sellest nii kaugel.

Kui sageli te Viljandisse satute?

Tegelikult harva. Harvemini, kui peaks. Tallinna kõrval...

Sel kevadel tegin ringreisi Kagu-Eestis, ütleme Valga, Võru ja Põlva kandis. Olen üsna palju sattunud ka Pärnusse. Võib-olla seepärast, et minu hea sõber Kadri Simson on seal piirkonna esimees.

Viljandist räägime iseenesest palju, sest siit mitte kaugelt on pärit Priit Toobal (Keskerakonna peasekretär – toimetus), kes annab sageli ülevaate, mis parasjagu Viljandi kandis toimub. Aga ju siis sellest jääb väheks.