Vaba mõte: Ainult kannatust

Karl-Eduard Salumäe Foto: Elmo Riig / Sakala

Rahvusringhäälingu kanalitel jooksnud muheda reisisaate «Eesti lipp ümber Islandi» kolmandas osas seletas üks seiklejatest Sten mõistet «igavik» mõtlemapaneval moel. On kuupkilomeetrine – kilomeeter korda kilomeeter korda kilomeeter – kalju. Iga miljoni aasta tagant maandub sellel kotkas, kes tõmbab korra nokaga vastu kivi. Kui kalju on sellest sootumaks ära kulunud, on igavikust kulunud silmapilk.

Mulle see seletus kangesti meeldib.

Töötasin 16-aastase koolipoisina ühe suve Grand Hotel Viljandi portjeena. Leivateenimine käis 12-tunniste vahetuste kaupa: olid tööl kas alates kella kaheksast hommikul kella kaheksani õhtul või vastupidi. Mäletan, kuidas paari esimese öise vahetuse ajal oli ärevus nii suur, et ma ei heitnud ööpäeva kõige mõttetumatel tundidel puhkeruumis pikaligi, nagu oli lubatud, vaid vaatasin fuajee telerist MTV-d, kus jooksid nüüdseks ammu unustatud poplaulud ja räpi pahnasemasse poolde kuuluvad lood.