Auto ehitamist ei alustata velgedest

Jüri Jaanson Foto: Reformierakond

TÖÖHÕIVEREFORMI on juba jõutud nimetada kõige olulisemaks sotsiaalvaldkonna reformiks sellel aastatuhandel Eestis. Oleme liikumas ajast, mil keskendutakse inimeste töövõimetuse määramisele, aega, mil iga tööturul osalemiseks lisaabi vajavat inimest on võimalik toetada ning julgustada leivaandjaid osalise töövõimega inimestele kohti looma.

Reform on kaasa toonud hulganisti kirgi. Kõik, mida hästi ei teata, äratab ju võõristust. Sotsiaalministeeriumis seatud eesmärk muuta mõtteviisi ning hinnata inimese töövõimet, mitte -võimetust, ja hinnangu alusel talle sobivat tööd otsida ja pakkuda, vajab selgitamist seni, kuni kõik, keda reform puudutab, sellest ühteviisi aru saavad.

Eestis oli selle aasta algul 100 379 töövõimetuspensionäri. Neist ainult pooltel on puue. Vähemalt 40-protsendilise püsiva töövõimekaoga 15–64-aastastest töötab 40 600 inimest. 63 protsenti mittetöötavatest töövõimetuspensionäridest tahab tööle minna. 68 protsenti tööandjatest on valmis vähenenud töövõimega inimesi palgale võtma.