Mõistliku käitumise seadus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Anvelt
Andres Anvelt Foto: Priit Simson / Postimees

UUT KORRAKAITSESEADUST on ajakirjanduses rohkesti kajastatud ja eelkõige on tähelepanu köitnud võimalus tarvitada avalikus kohas alkoholi. Märkimisväärselt palju leidub arvamusavaldusi, justkui oleks nüüd avatud tee inimesi häirivateks avalikeks pummelungideks. Tegelikult pole midagi sellist pärast seaduse jõustumist juhtunud ning võib julgesti kinnitada, et korrakaitseseadus ei luba sel ka edaspidi juhtuda.

Aastaid kestnud arutelude järel on korrakaitseseadusse koondatud avalikus kohas käitumise üldnõuded, millega määratletakse, et avalikus kohas on keelatud käituda teisi inimesi häirival ja ohustaval viisil. Seejuures ei ole esmatähtis koht, vaid just käitumine.

Senise täieliku avalikes kohtades alkoholi tarvitamise keeluga oli Eesti üsna ebaharilik Euroopa riik. Õhtumaises kultuuriruumis on tavaks inimest usaldada ja rakendada riigi sundi siis, kui enam muud üle ei jää. Sama põhimõtet järgib korrakaitseseadus: politsei sekkub juhul, kui alkoholitarvitaja ei oska mõistlikku piiri pidada.

Tagasi üles