Endise peaarhitekti teos kujutab nõukogude aega positiivselt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ülo Stöör (istub) jagas esitlusel soovijatele autogramme.
Ülo Stöör (istub) jagas esitlusel soovijatele autogramme. Foto: Elmo Riig / Sakala

Neljapäeva õhtul esitles Viljandi kunagine peaarhitekt Ülo Stöör Kondase keskuses oma memuaaride esimest osa.

Raamat keskendub Ülo Stööri varaseimale eluetapile, aastatele 1944–1957.  See algab suvega, mil autor oli viieaastane ja mida ta oma sõnul mäletab kui värvilist filmi, ning jõuab aega, mil ta lõpetas keskkooli.

Stöör püüab oma ütlemist mööda edasi anda seda, et nõukogudeaegne igapäevaelu polnud nii hirmus, kui võib-olla arvatakse. «Laulupeod polnud punased. Neid laule võidi lisada, aga see oli nagu hane selga vesi. Kedagi ei huvitanud kommunistlik ideoloogia, pigem võeti osa ikka laulmise ja ühistegevuse eesmärgil,» selgitas ta.

Märksõnad

Tagasi üles