Viljandi ilmajaamast läks marulisim sadu mööda

Pühapäeva õhtul Viljandit tabanud paduvihm tekitas uputuse. Jakobsoni ja Lossi tänava ristmikul ulatus vesi täismehele üle põlve.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Ehkki Viljandi ilmajaam mõõtis pühapäevase padusaju hulgaks ligi kolmandiku juulikuu normist, kallas asjatundjate hinnangul kesklinnas veelgi rohkem.

Nagu teisipäevane Sakala ka pealtnägijate infole tuginedes kirjutas, jagunes sajuala Viljandi väiksusest hoolimata ebaühtlaselt. Näiteks Kantrekülas polnud loigud kuigi märkimisväärsed ja Männimäelgi ei tundunud sadu väga eriline, samas kesklinnas uputas.

Linna piiril Musta teel asuv ilmajaam mõõtis sademete hulgaks 24,5 millimeetrit ehk 31 protsenti juulikuu normist.

Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse prognoosimudelite osakonna peaspetsialist klimatoloog Ain Kallis tutvus Sakalas avaldatud hinnangute ja fotodega ning märkis, et kesklinnas tulnud vihm võis olla palju tugevam sellest, mida mõõtis ilmajaam.

«See tõeline paduvihm Viljandis oli muljetavaldav!» lausus ta. «Suvised hoogsademed on ilmanähtustest kõige lokaalsema iseloomuga – sademete kogused võivad suuresti erineda juba sadakonna meetri ulatuses. Näiteks Tartus on olnud küllalt päevi, kui osa linnast peaaegu upub, teisal vaid tibutab.»

Ta meenutas, kuidas aastakümneid tagasi erines Tartu külje all olnud kahe ilmajaama sademetekogus 20 korda, ehkki jaamade vahemaa oli vaid kuus kilomeetrit.

«Kahjuks ei saa mõõtjaid panna tihedalt,» nentis Kallis. «Nii jääb täpne kogus väga sageli mõõtmata just seal, kus seda oleks olnud huvitav teada.»

Nagu Kallis lisas, on keskkonnagentuuril kavas analüüsida Viljandi ilmajaama pühapäeval registreeritud infot ja nõnda võib hiljem arvutuste põhjal oletada just kesklinnas tulnud sademete hulka.

Tartu ülikooli loodusgeograafia magistrant ning ilmavaatleja Jüri Kamenik, kes tutvustab ilmastikunähtusi erialaajakirjanduses, ütles pärast ilmakaartide, radaripiltide, kirjelduste ja fotode uurimist, et kesklinnas võis pühapäevane sajukogus olla 40–60 millimeetrit.

Kameniku analüüsi kohaselt ei liikunud Viljandi kohale jõudnud pilved ühtlaselt edasi, vaid arenesid paiguti erinevalt. Kogu Eesti kohal püsis troposfääri keskosas antitsükloni sekundaarne kese, mistõttu ei liikunud õhk ühes kindlas suunas.

«Pilvemassiivide asukohamuutus tulenes pilvede arengu iseärasusest,» selgitas ta. «Tegu oli konvektsioonipilvedega, mis püsivad koos kuni tund aega. Vanade pilvede hajudes tekivad kuni mõne kilomeetri kaugusele uued ja seetõttu muutub pilvemassi asukoht. Ühtlasi loovad konvektsioonipilved soodsad olud äikese tekkimiseks.»

Kamenik märkis, et vihmakoguse väga suurt erinevust saab selgitada ka konvektsioonipilvede ehitusega. Need koosnevad väikese, ainult mõnekilomeetrise läbimõõduga pilveelementidest, mis on muutlikud ja annavad ohtralt sademeid. Kõige tugevamad on sademed laskuvates õhuvooludes.

«Kesklinna ebatavaliselt suurt sademete kogust saabki selgitada elemendi paigalseisuga,» selgitas ilmavaatleja. «Tavaliselt pilved siiski liiguvad ja selliseid üleujutusi ei teki.»

Keskkonnaagentuuri esialgse info põhjal Viljandi kohal registreeritud tosina tugevama välgulöögi kohta lisas Kamenik, et detektorid enamasti ei registreeri pilvesiseseid välke ja seega pidid need olema pilvest maapinnale löönud välgud. Tegelik välkude hulk võis tema hinnangul ulatuda mitmekümneni.

VIHMA KOGUS
Sadu selgitustega.
• 24,5 mm – Viljandi ilmajaama mõõ-
detud kogus 6. juuli õhtul, sadu kestis 36 minutit.
• 30 mm – meteoroloogide hinnangul paduvihm ehk erakordse iseloomuga loodusnähtus, kui see kogus mõõdetakse tunni või vähema aja jooksul.
• 40–60 mm – loodusgeograafia magistrandi Jüri Kameniku hinnang 6. juulil kesklinna tabanud sajukoguse kohta. Sakala andmeil vältas sadu Tartu tänava alguses üle tunni, tihedam osa sellest umbes pool tundi.
• 80,2 mm – Viljandi juulikuu norm.
Allikas: Sakala

ARVAMUS
Külli Loodla,
keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna peaspetsialist

Olen nõus Ain Kallise ja Jüri Kameniku kommentaaridega. Suvised hoogvihmad on tõesti väga lokaalsed ning kui pilvemass pole liikuv, võib juhtuda, et linna ühes servas sajab ja teises mitte.
Sellele, et Viljandi kesklinnas võis olla sademeid ilmajaama mõõdetust enam, viitab ka varem mainitud asjaolu, et meie ilmasensor märkis saju algust alles veidi enne kella kuut, kui kesklinn oli vihmaveest juba üle ujutatud.
Väga raske on anda hinnangut, kui palju kesklinnas sadas, aga piltide põhjal võiks öelda, et vett oli kindlasti rohkem, kui mõõtis Viljandi ilmajaam.

Tagasi üles