Võimuerakond sätib endist vallajuhti maavanema toolile

Endine Pärsti vallavanem Erich Palm on viimased pool aastat juhtinud Viljandi valla arenguosakonda ning on mitme erakonnakaaslase meelest parim kandidaat Viljandi maavanema ametisse. Foto: Elmo Riig / Sakala

Nagu viis aastat tagasi, on Eesti võimuliit taas omavahel ära jaganud maavanemate ametikohad. Viljandimaal vahetab opositsiooni surutud Isamaa ja Res Publica liikme välja sotsiaaldemokraat.

«Viljandi maavanema ametikoha täitmine on tehtud meie ülesandeks ning meil on juttu olnud Erich Palmi kandidatuurist,» vastas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kohalik liider Randel Länts küsimusele, kas sotsid saavad endale Viljandi maavanema portfelli ning kas see läheb endisele Pärsti vallavanemale ja praegusele Viljandi valla arenguosakonna juhile Erich Palmile.

Länts täpsustas, et ühtegi ametlikku kandidaati sellele kohale erakonnal veel ei ole, kuid Palmi on mitu korda välja pakutud. «Ütlen kohe ära, et mina maavanemaks ei hakka,» lisas Länts, kellele seda positsiooni on samuti pakutud.

Kas Erich Palm oleks valmis maavanema kohta vastu võtma, pole teada, sest ta on juuli lõpuni puhkusel ning mobiiltelefoni teel teda eile tabada ei õnnestunud.

Poliitiline ametikoht

Isamaa ja Res Publica liikme, viis aastat tagasi maavanemaks saanud Lembit Kruuse ametiaeg saab läbi augusti keskel. Toonane regionaalminister Siim Kiisler kinnitas ta ametisse 2009. aastal ning toonagi ei tehtud saladust, et maavanemakohad jagas võimuliit omavahel ära. Poliitikud põhjendasid sellist tegevust asjaoluga, et maavanem peab maakonnas ellu viima riigi poliitikat ning seetõttu olema valitsusele lojaalne.

Kui suurema osa ametiajast sai Kruuse töötada oma erakonnakaaslasest ministri alluvuses, siis viimased 120 päeva on ta olnud valitsusele opositsiooni esindaja. «See ei ole tegelikult mingi probleem olnud,» leidis Kruuse.

Seda, et tal oleks tulnud hakata ellu viima oma südametunnistusega vastuollu minevat poliitikat, pole Kruuse samuti tundnud. Vaid kümme päeva tagasi kehtima hakanud korrakaitseseaduse kohta ütles ta,  et ei poolda seda. «Alkoholi tarvitamise piirangute leevendamine on minu jaoks olnud väga küsitav,» selgitas Kruuse ja lisas, et sel teemal on tal lähiajal kavas kohtumisi omavalitsustes, kus tal tuleb riigi poliitikat põhjendada.

«Eks ma püüa neis küsimustes olla vahemeheks, et jälgida riigi seaduste täitmist ja kogukonna huvide kaitsmist,» sõnas ta.

Kui uus, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajast maavanem suve lõpul ametisse saab, jääb järgmiste riigikogu valimisteni vaevalt pool aastat. Juhul kui sotsid valimiste järel enam valitsusse ei mahu, võib juhtuda, et nii-öelda valesse parteisse kuuluv maavanem peab töötama neli ja pool aastat poliitiliste rivaalide juhatusel.

«Ma ei usu, et see oleks probleem. Maavanem on riigiametnik ja teeb oma igapäevast tööd, mis tuleneb seadustest,» ütles Kruuse, kuid möönis, et töötada võib olla lihtsam juhul, kui maavanema isik on valitsusele meelepärane.

Randel Länts maavanemate politiseerimise küsimuses seisukohta ei võtnud, sest leidis, et tema arvates tuleks maavalitsused sootuks kaotada. «Ma saan aru, et sinna on veel pikk tee minna, aga maavalitsuse ülesanded saaks ka teisiti ära korraldada,» sõnas ta.

Lembit Kruuse maavalitsuste kaotamist ei poolda ja usub, et praegu on maavalitsused palju tugevamad kui viis aastat tagasi.

Esindab riiki või maakonda?

Randel Läntsi meelest on maavalitsuste tähtsuse kahanemises rolli mänginud ka maavanemad. Ta tõi näiteks Lembit Kruuse tegutsemise. «Ta ei ole riigi esindaja maakonnas, vaid vastupidi,» leidis Länts. Sellise rolli täitmiseks oleks Läntsi meelest vaja maavanemat valida hoopis teistel alustel.

«Hoidku jumal meid maavanema eest, kes oleks ainult riigi esindaja maakonnas,» teatas Lembit Kruuse. «Vaja on ka teistpidist esindamist. Tihtipeale on maavanem kui vahemees, kes peab riigi seaduste ja kogukonna eripärade vahel tasakaalu leidma ja neist eripäradest valitsust teavitama.»

Länts avaldas lootust, et erakond leiab maavanema toolile sobiva kandidaadi juba juuli lõpuks ning seejärel saab valitsus esimesel võimalusel inimese ametisse kinnitada.

Lembit Kruuse ametiaeg lõpeb 16. augustil ning siis peab siseminister määrama kas uue maavanema või kohusetäitja kolmeks kuuks. Uut maavanema kandidaati peab siseminister enne ametisse määramist tutvustama omavalitsuste liidu üldkoosolekul ning küsima valla- ja linnajuhtide arvamust. See arvamus pole aga uue inimese ametisse nimetamisel siduv.