Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2023/01/08/15068012t1h3ce3.jpg)
/nginx/o/2014/07/09/3187095t1hbd94.jpg)
(Artikkel väljendab autori isiklikke seisukohti.)
ÜKS SUUR etteheide Euroopa Liidu (EL) kriitikutelt ühendusele on, et sel napib demokraatlikku legitiimsust. Ehk siis äraseletatuna: ühenduse juhid langetavad meie elu puudutavaid otsuseid, ilma et keegi oleks neid sellesse ametisse valinud.
Kriitika all olevad juhid on saanud ametisse määramise teel. Nad on ametisse nimetanud demokraatlikult valitud peaministrid, mõne ka president. Ent kui majandus- ja rahanduskriis nõudis Euroopa Komisjonilt, Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Keskpangalt kiireid ja otsustavaid samme, siis kriitika ei vaibunud.