/nginx/o/2010/07/08/399099t1hee03.jpg)
Nädal tagasi võisid Viljandimaa autoomanikud rõõmustada, sest bensiini ja diislikütuse hinnad olid siin vähemalt pool krooni odavamad kui mujal Eestis.
Kütusemüüjad on nagu setu naiste koor
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kütusefirmade hinnakujundus meenutab tavaliselt setu naiste koori, kus üks laulab ees ja teised tulevad talle järele. Kes Viljandis seekord hinnalanguse algatas, pole päris kindel. Esimesena muutis reede õhtul tanklapostil hindu Neste, kes harilikult ongi selles vallas teenäitaja. Samas teatas Alexelagi reedel, et laupäeval ja pühapäeval saab selle firma Viljandimaa tanklates sooduskaardiga kütust 50 senti odavamalt.
«Ma ei saa küll kindlalt väita, et teised meie pärast hinnad alla lasid, kuid ka eelmistest maakondades korraldatud kampaaniatest on näha olnud, et ega meil seda ilma konkurentide reaktsioonita teha õnnestu,» rääkis Alexela müügidirektor Aivar Räim.
Ehkki ka Neste kliendisuhete juht Kristi Pari konkurendi kampaania järgi käimist omaks ei võtnud, on raske uskuda, et kaks kütusefirmat ühel nädalavahetusel samas maakonnas teineteisest sõltumata soodusmüügi korraldasid. Tarbija seisukohast pole muidugi erilist vahet, kes algataja oli — tema rõõmustab, et õnnestub vähem maksta.
Kõige rohkem oli kütusefirmade omavaheline rebimine sel nädalavahetusel meeltmööda Alexela klientidele. Esiteks pidi see firma ühinema Neste allahindlusega ja teiseks jäi tal alles ka nädalavahetuse püsikliendisoodustus.
Nii võis laupäeval ja pühapäeval Alexelast kütust osta krooni võrra odavamalt kui reedel või esmaspäeval ning 1.10 krooni odavamalt kui mujalt Eestis — nimelt hoiavad tanklaketid viimasel ajal Viljandis postihinda 10 senti odavamana kui ülejäänud riigis.
«Eks see tihedast konkurentsist tulene,» sõnas Aivar Räim. «Jaamu on linna juurde tekkinud ja kõik võitlevad oma turuosa eest.» 10-sendist allahindlust hakkasid müüjad viljandlastele pakkuma suhteliselt hiljuti: pärast seda, kui Reinu tee ja Riia maantee ristmikule kerkis Neste automaatjaam.
Pikaajalised soodustused ühes või teises piirkonnas pole aga iseenesest midagi uut. Nende eredaimaks näiteks võis alles äsja pidada väikest Mäod Tallinna—Tartu maanteel. Seal tehti allahindlust tihti rohkem kui krooni võrra. Pärast uue tee valmimist ja liikluse ümbersuunamist on see eelis külast kadunud.
Kristi Pari sõnul kujundab ettevõte tanklahinnad Euroopa turuhindade, dollari kursi, riigimaksude ja konkurentide tegevuse järgi. Keskmine juurdehindlus on Nestes tema andmetel kõigest 82 senti liitri kohta, mis ei jäta just väga palju mänguruumi.
Möödunud nädalavahetusel teenis kütusemüüja soodustusest hoolimata siiski korralikku kasumit, sest Neste terminali hulgihinna ja Viljandi jaemüügihinna vahe jäi enim müüdud bensiinil 95 isegi allahindlust arvestades keskmisest kõrgemaks, 89 sendi peale. Nädala esimesel päeval suurenes vahe taas 1.39 kroonini ning seejuures tuleb arvestada, et hulgihind ei tähenda veel kaugeltki omahinda.
Küsimusele, kas hulgi- ja jaehinna suur erinevus toob kaasa kütuse peatse odavnemise, ei soostunud Pari esmaspäeval konkurentsiseaduse hinnamuudatuste teavitamist keelava sätte tõttu vastama, kuid teisipäeva hommikul oli tegudest näha, et ka tanklaketid ise pidasid kasumimarginaali liiga kopsakaks.
Neste ja Olerexi eestvedamisel langesid Eestis bensiinide hinnad 40 ja diislikütuse oma 50 senti. Ainult Viljandis jäi odavnemine 10 senti väiksemaks, nii et siinsed hinnad võrdsustusid ülejäänud riigi omadega. «Kui kütuse ostuhind Nestele langeb, kajastub see teatud perioodi jooksul ka jaehinnas. Sama kehtib hinnatõusu puhul,» nentis Pari.
Aivar Räim tõdes, et Eesti firmadel jääb üle ainult vaadata, mis maailmaturul toimub, ja seda mõnenädalase nihkega järgida. Seejuures hoitakse konkurentidel hoolega silm peal ja kui mingi tankla tablool summad muutuvad, otsustavad teiste firmade juhid nädalapäevast ja kellaajast hoolimata mõne tunniga, kas muudatusega kaasa minna.
«Vahel kannatavad kütusefirmad maailmaturul tehtavad muudatused lihtsalt ära, lootes, et langus lõpeb, või vastupidi, et tõus ei tule nii suur,» kõneles Räim. «Aga kui enam teist valikut ei ole, eks siis tule tõsta. Alla omahinna kindlasti ei minda.»
Mõnikord tuleb kütusemüüjate kooris ette ka noodist möödalaulmist. Näiteks vahetult enne jaanipäeva üritas Statoil hinnale pool krooni otsa lükata, kuid teised seda viisi omaks ei võtnud ja ka tema pidi peagi liitri maksumuse endisele tasemele tooma.
«Maailmaturu hinnad andsid selleks muudatuseks alust küll, kuid Statoilil ei olnud aeg just kõige paremini valitud — oli ju tulemas eestlaste rahvuspüha,» põhjendas Räim erimeelsust. «Eks turumajandus selline olegi, et turg määrab ära, kui palju on võimalik hinda kergitada.»