Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti elanike, politseinike, prokuröride ja kohtunike seas tehtud karistushinnangute uuringust selgub, et kõige karmimad on kurjategijate vastu elanikud ja kõige leebemad kohtunikud.
Uuringus paluti vastajatel välja tuua oma karistuseelistused nelja stsenaariumi põhjal. Analüüsiti perevägivalla, omastamise, röövimise ja murdvarguse eest pakutud karistuse tüüpi, pikkust ja eesmärke. Pakutud karistustes olid karmimad elanikud, neile järgnesid politseinikud ja prokurörid ning kõige leebemad olid kohtunikud. Kõik nimetatud rühmad olid kõige karmimad murdvarga ja kõige leebemad perevägivallatseja suhtes.
Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt selgitas, et enamik elanikke suhtub kurjategijasse suurema emotsionaalsusega, kohtunikud on aga karistuse määramisega rohkem kokku puutunud ja teavad paremini, millist mõju karistus isikule kaasa toob.
Professionaalidest on kõige karmima hoiakuga politseinikud, kes kõige otsesemalt kurjategijatega kokku puutuvad.
Justiitsminister Andres Anvelt tõi uuringust välja, et Eesti elanike ning politseinike, prokuröride ja kohtunike karistushinnangute suur erinevus näitab, et tavakodanikud ei pea karistusotsuseid õiglaseks ja ootavad kohtutelt palju karmimaid otsuseid.