/nginx/o/2021/04/26/13746602t1h8227.jpg)
/nginx/o/2014/07/03/3163435t1hda67.jpg)
Ehkki põhjanaabritel pole kurkide ja tomatite kasvatamiseks soodsamad ilmastikutingimused kui meil, on seal tekkinud nende viljade ületootmine ning kaup, mida sealne tarbija ei ostaks, müüakse siia.
Põhjamaised kurgid ja tomatid võidavad odavusega ostjaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomes ja Rootsis kasvatatud aiasaadusi võib leida igast siinsest suuremast jaeketi kauplusest ning sageli jääb nende kilohind alla euro. Eesti tomatid ja kurgid maksavad neist mitu korda rohkem.
Klient on hinnatundlik
Rimi Eesti Foodi kommunikatsioonijuht Katrin Bats lausus, et põhjus, miks välismaiseid vilju müüakse, peitub nende hinnas.
«Need on lihtsalt odavamad ning suur osa kliente teeb oma valiku just hinda silmas pidades,» selgitas ta. «Rimi kauplustest saab Rootsi kurki, Itaalia kartulit ja Hollandi tomatit. Kohalik kartul peaks kauplustesse jõudma paari nädala jooksul.»
Maxima kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid tõdes, et kui praegu pakutakse hulgi kõige soodsamalt Rootsi tomatit, siis miks ei peaks seda ka odavalt müüma.
«Köögiviljade hind kõigub palju, sest eri riikide eri tarnijad peavad nendest õigel ajal ja kas või väga odavalt lahti saama. Praegu oli ülepakkumine Rootsis,» rääkis Erkki Erilaid.
Ta lisas, et kuigi poe valikus on ka Eesti tomat, on see kõrge hulgimüügi hinna tõttu kallim ja tarbijad ostavad seda märkimisväärselt vähem.
Selveri avalike suhete juhi Annika Vilu ütlemist mööda on Rootsis ja Soomes kasvatatud köögivili üldjuhul odavam nende maade suurte tootmismahtude tõttu. «Rootsi elanike arv on 9,5 miljonit, Eestil aga 1,3 miljonit. Ka Rootsi kliima on Eesti ja Soome omaga võrreldes pehmem ning soosib varajase kurgi ja kartuli kasvatamist.»
Viljandi Tarbijate Ühistu turundusjuht Kristo Mägi lausus, et kui saak on hea ja siseturul nõudlus väike, tuleb leida eksporditurg. «Et kurgi ja tomati müügiiga on suhteliselt lühike, tuleb kiiresti otsida väljundit ja sealt tuleb ka surve hindadele,» märkis ta.
Eestimaist leiab turult
Viljandi turul talusaadusi müünud kaupmehed ütlesid, et ega nemadki väga täpselt tea, kuidas on võimalik, et külmema kliimaga maadest tuleb siinsetest odavamaid kurke ja tomateid.
«Kuidagi see seal kasulikum tuleb – kas siis toodetakse palju või maksab riik mingeid dotatsioone,» arutles Holstre aiandi saadusi müünud Mariika Kiivikas. Ta lisas, et need, kes siiski eestimaist kraami tahavad, tulevad turule ja ostavad sealt.
Karksis asuva Piiri talu peremees Lembit Kaljura lausus, et kuna ta põhjust ei tea, ei hakka ta spekuleerima. «Poolas toodetakse odavamalt ja ma ei tea, millest Poola talunik ära elab. Kliima on seal küll soodsam,» nentis ta.
«Kellele ikka meeldib, kui naabri tootmine kinni makstakse,» ütles Nõmme talu saadusi müünud Malle Tõnisson.
Turul on kurgi kilohind 2,50 ja tomatil 4 eurot.
Koduturu hinna säilitamine
Tartu lähedal kurke ja maitserohelist kasvatava aktsiaseltsi Grüne Fee Eesti juht Raivo Külasepp selgitas, et ületootmise korral müüakse suur osa aiavilju riigist välja, et hoida kindlat hinda koduturul.
«Kui toodangut üle jääb ning see vägisi ära müüakse, võib hind langeda 30-40 protsenti. Et hoida koduturul hinda, saadetakse üleliigne ära,» kõneles Külasepp.
Väikse ostuvõimega turule, nagu on Baltimaad, antakse tomatid ja kurgid tema ütlemist mööda ära null-hinnaga. «Näete ise ka, et kvaliteet on neil kõikuv. Need on tooted, mida ei õnnestu kohalikul turul sealse hinnaga müüa. Need tuuakse siia, juurdehindlus läheb otsa ja nii ongi need stabiilse üheeurose kilohinnaga.»
Küsimusele, miks on poes Rootsi kurgi kõrval olev Eesti kurk kallim, vastas Grüne Fee Eesti juht, et siinsed tootmiskulud on suuremad ning ka lähinaabrite ettevõtjaid toetatakse rahaliselt rohkem.