Rahvaliidu kohalik juht Enn Sarv unistab 15 riigikogu kohast

Rahvaliidu Viljandimaa juht Enn Sarv tunnistas, et kui varem ei juletud seltskonnas välja öelda, et rahvaliitlane ollakse, siis nüüd juba öeldakse, et kui olen rahvaliitlane, siis olen. Foto: Elmo Riig

Rahvaliidu Viljandi maakonna ühenduse juhatuse esimees Enn Sarv tunnistas, et sai partei kongressilt positiivse süsti, et viia kriisis erakond riigikokku ja võimule.

Enn Sarv, milliste tunnetega te Rahvaliidu kongressilt lahkusite?

Hakkasime kodu poole sõitma positiivsete tunnetega. Kongress oli hästi töine ja rahulik. Tooni ei andnud vaenutsevad pooled. Kõik, kes olid Rahvaliidu kui iseseisva erakonna jätkamise poolt, olid kohal.

Kuidas te, pea positiivseid mõtteid täis, pärast kongressi Viljandimaa Rahvaliitu arendama hakkate?

Ma kavatsen maakonna kõiki Rahvaliidu osakondi külastada, selgitada erakonna seisu, arutleda inimestega selle üle. Mõni Rahvaliidu rakuke on Viljandimaal hääbunud, nende töö on vaja taastada. Tahame juhatusega kõik osakonnad läbi käia.

Käin Tallinnas suures Rahvaliidu büroos ära ja vaatan, kuidas tuleks kohalik büroo tööle panna. Infovahetus peaks kiirem ja arusaadavam olema. Mõnikord on asjadest valesti aru saadud, infot ei jagata või on sellega hiljaks jäädud.

Millised on teie suuremad plaanid?

Tuleb valimisteks valmistuda, et riigikokku pääseda ja koalitsiooni saada. Kui sa opositsioonis oled, ega siis midagi ellu viia õnnestu. Pürime ikka koalitsiooni.

Mitut kohta te riigikogus saada plaanite?

No siin pakuvad kuni 20 kohta, aga mina nii optimistlik poleks. Arvan, et 10—15 — selles vahemikus peaks Rahvaliit riigikogu kohti saama.

Poliitiliste rahvaküsitluste tulemustega kursis olevad ja poliitikat tundvad inimesed ajavad nüüd selle jutu peale silmad suureks. Ega te liiga optimistlik ole?

Tegelikult peabki natuke suuremalt mõtlema. Kui me räägime, et ah, saame see viis kohta kätte, siis vaatame edasi, ei tule eriti midagi välja. Plaanid peavad suured olema!

Varem ei juletud seltskonnas välja öelda, et rahvaliitlane ollakse. Nüüd öeldakse, et kui olen rahvaliitlane, siis olen. Ei häbeneta seda kuuluvust.

Kuidas te võtsite vastu kongressil valitud uue juhi Juhan Aare mõtted?

Ausalt öeldes sain ma sel kongressil temaga esimest korda kokku.

Ajakirjandusest loetu ja Juhan Aare sõnavõttude põhjal olen tema juhiks saamisega rahul. Ta on ikkagi endine tuntud poliitik ja fosforiidisõja eestvõitleja. Usun, et ta toob meid kriisist välja küll.

Mõne asjaga ma siiski nõus pole. Ma pean silmas koostööd Reformierakonnaga.

Miks te Reformierakonnaga koostööd teha ei taha?

Sellepärast, et kõik need kärpimised ja iga hinna eest euro tagaajamine on maainimese ja vaesema rahva päris kriisi lävele viinud. Mulle ei istu see, et euro nimel nõrgematest üle sõidetakse.

Kes oleks teie meelest Rahvaliidu kõige parem poliitiline partner?

Kindlasti Keskerakond. Ka IRL on ju rahvuslik-konservatiivne erakond.

Kas te peate Rahvaliitu rahvuslik-konservatiivseks erakonnaks?

Jah. Oleme tsentrist natuke paremal olnud. Toetame talusid — taluperemehed on ju ikka põlised rikkad olnud. Selles mõttes oleme rahvuslikud. Konservatiivsuse all mõtlen ma traditsioonidest kinnipidamist.

Aga eks tule ikka ettepoole vaadata, ei saa ju vanas kinni olla. Peab paindlik olema.

Kes on teie kui Rahvaliidu Viljandimaa juhi parem käsi?

Monika Kuzmina. Ma ei tea, kust küll ta selle aja ja jõu võtab. Ta jõuab kohe igal pool käia. Selline fantastiline inimene!

Ja muidugi uus juhatus, kes on pärast minu juhiks valimist vaid korra koos istunud. Sinna kuuluvad peale minu ja Monika veel Maire Paju, Rein Männik, Rein Tarkus, Väino Luik, Helgi Liik, Andres Siimon, Reijo Laos ja Krista Kangur.

Millised mõtted on teil Tuhalaane külaelu arendamiseks?

Tahaksin Tuhalaane mahapõlenud rahvamaja taastada. Tuhalaane—Ahimäe ja Tuhalaane—Morna tee oleks vaja musta katte alla saada. Kirik oleks tarvis üles ehitada, et küla ka turistidele atraktiivsemaks muutuks.

Kuidas te kavatsete need plaanid ellu viia?

Euroopa Liidu rahaga. Me oleme hästi kõvad projektide kirjutajad. Oleme oma külla Euroopast juba palju raha saanud. Meil on väga tegus mittetulundusühing ning inimesed on särtsu ja mõtteid täis.

Praegu on meil käsil Lea­deri projekt, millega taotlesime savipõletusahju ja saimegi. Nii et naistel on nüüd võimalik savi põletada ning keraamilisi nõusid teha ja müüa.

Kas te usute Rahvaliidu elujõulisusse?

Usun. Ma olen ise külavanem ja näen, et kõik algab külast. Seda, kui kõik vaikselt hääbub ja talud jäävad tühjaks, on kurb tunnistada. Minu arvates on Rahvaliit külaelu eest kõige rohkem seisnud. Eks teised parteid ole ka muidugi seda teinud, aga Rahvaliit ikka kõige rohkem.

Meie Tuhalaane külas mõtleme praegusele poliitikale äraspidiselt. Me ei mõtle kooli, velskripunkti ega apteegi ärakaotamisele, vaid hakkame tasapisi neid taastama. Just tegime laste mänguväljaku. Ja kui on mänguväljak, tulevad lapsed ka.

Praegu olengi järve ääres ja näen, et hulk lapsi mängib meie platsil. Kui keegi meie külalistest või möödasõitjagi näeb, et siin on lastel hea, ostab ta ehk meie kanti talu ja toob pere siia elama. Just nii peaks külaelu taastama hakkama.

Ometi oli aeg, kui Rahvaliit oli võimul, aga külad hingitsesid. Miks see partei siis härjal sarvist ei haaranud, kui selleks kõige parem võimalus oli?

See on tõesti raske küsimus. Eks Rahvaliit ole seal valitsuses ikka kõige väiksem vend olnud, äkki sellepärast. Ja kui sa kuulud koalitsiooni, siis oled  koalitsioonilepinguga käsist ja jalust seotud ning pead mitmestki asjast lahti ütlema.

Miks omaaegsed Rahvaliidu juhid siis pealinnas kinnisvaraarendusega tegelesid?

Eks Rahvaliit ole kaudselt ikka Eesti maaelule kaasa aidanud: Narva elektrijaamu pole maha müüdud ja on ikka eestlaste peremehetundele rõhutud. Partei on seisnud selle eest, et kõike välismaalastele maha ei müüdaks. Selles mõttes on ta ka tegusid teinud.