/nginx/o/2010/07/07/398522t1h5d84.jpg)
Riigieksamid läksid Viljandimaa koolides ootuspäraselt ning vaid mõni õpilane leidis, et tema töö on väärt paremat hinnet, kui sellele pandi.
Tulemusi vaidlustasid vähesed lõpetajad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abja koolis seadis oma eksamihinde kahtluse alla vaid üks õpilane, kes oli saanud vähem kui 20 punkti.
Direktor Jüri Ojamaa sõnul pole koolis eksamitulemuste kohta täpset analüüsi veel tehtud ning ta ei soostunud liigitama eri ainete eksameid õnnestunuks või luhtunuks keskmise hinde järgi.
«Keskmine tulemus ei anna tegelikku ülevaadet, sest väga palju sõltub näiteks eksami sooritajate arvust,» tõi ta põhjenduseks.
Direktor lisas, et valikeksamite puhul on hea tulemus üpris ootuspärane. Tema hinnangul ei jäänud ükski tänavustest eksamitest silma selle poolest, et oleks tavatult raske olnud. Abja gümnasistid valisid kõige enam inglise keelt, geograafiat ja ühiskonnaõpetust.
Igal oma sihid
Abja naabervalla Karksi Kitzbergi gümnaasiumi direktor Jaak Israel leidis, et mingi pildi kooli ja konkreetse lennu tasemest lõpetajate keskmised hinded siiski annavad. «Las pingerea tipus olevad koolid võistlevad omavahel, teised saavad endale eesmärgiks seada näiteks esimese saja hulka jõudmist,» lausus ta.
Samas ei maksa direktori hinnangul eksamite tulemusi üle tähtsustada. «Need sõltuvad ikkagi väga palju sellest, kes mingit eksamit teeb.»
Koolijuhi sõnul oleks võinud Kitzbergi gümnaasiumi riigieksamite tulemused siiski paremad olla. Kahel juhul ei ületanud tulemus 20 punkti, mis on eksami sooritamiseks vajalik miinimum. Neist ühel juhul esitas õpilane riiklikule eksami- ja kvalifikatsioonikeskusele apellatsiooni.
Kõige raskemaks pidasid õpilased matemaatikaeksamit ning selle tulemused olid ka kesised. «Tundus, et matemaatika valis mõni õpilane, kes poleks ehk pidanud seda tegema, samas kui mitu selles aines võimekat õpilast loobus,» rääkis Israel.
Ka bioloogiaeksamit hindasid õpilased üsna keeruliseks. «Kokkuvõttes olid aga kõik 25 lõpetajat tublid ning rõõmu valmistab ka see, et nad soovivad edasi õppima minna,» lausus direktor.
Viljandi Paalalinna gümnaasiumi direktor Aavo Palo jäi oma kooli riigieksamit sooritanud õpilastega rahule. «Päris sajapunktist tulemust keegi küll ei saanud, aga polnud ka ühtki läbikukkujat,» sõnast ta.
Ülirasket eksamit polnud
Aavo Palol polnud andmeid selle kohta, et keegi kõnealuse kooli lõpetanutest oleks oma eksamitulemust kahtluse alla seadnud. Samuti polnud ta kuulnud, et mõnd eksamit oleks tänavu eriti raskeks peetud.
Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse esialgsed kokkuvõtted Eesti gümnasistide riigieksamitest näitavad, et kõige kesisema tulemuse andis geograafiaeksam, mille keskmine punktide arv oli vaid 59,5. Kõrgeim keskmine punktide arv ehk 78 oli saksa keele eksamil, mida sooritas pisut vähem kui 400 õpilast.
Apellatsioonide esitamise tähtaeg sai ümber 29. juunil, kuid vaidlustatud tööd on alles läbivaatamisel. Pärast eksamitulemuste teatavaks tegemist esitasid uueks hindamiseks taotluse pisut rohkem kui kakssada õpilast. Kõige enam õpilasi polnud rahul oma küpsuskirjandi hindega.