Elu Mister Properita on võimalik

Fairy vahutab mis hirmus. Teeb nõud puhtaks, aga rikub käenaha ja küüned ning täiesti maha loputada on seda üpris keeruline. Foto: Mikk Mihkel Vaabel

Telereklaame vaadates võib tunduda, et täiuslikuks õnneks pole vaja muud kui Lenoriga loputatud pesu, Fairyga siravaks saadud taldrikud või Mister Properiga läikima löödud vannituba.

Mida see keemialabor meie tervise ja immuunsüsteemiga teeb, on teine asi. Arstid on veendunud, et lisaks suurtootmises ja -tööstuses rikutud toidule ning saastatud õhule on allergiahaigete arvu plahvatusliku kasvu taga kodukeemia. Eriti hull on, kui seda kasutab mõni usin noor perenaine, kel on väikesed lapsed. Äärmiselt halva näitena on meeles, kuidas ühel õhtul Maksimarketis puhastas müüja kulinaarialetti nii, et ei olnud isegi lükandklaase sulgenud ja pritsis puhastusvahendit otse letis asuvatele toodetele.

Muidugi võib osta ka ökomärgisega puhastusvahendeid, mis ei ole mürgised, aga enamasti on need üsna kallid.

Kuumast veest piisab

Ka mina olen efektiivsest kodukeemiast vaimustumise faasi üle elanud. Õnneks jäi see õige lühikeseks. Praegu võin isiklikest kogemustest kinnitada, et köögis piisab kuumast veest, söögisoodast ja äädikast. Vahel harva läheb vaja ka sinepipulbrit. Kummikinnastega saab nõusid pesta nii tulise veega, et rasv lahustub. Email- ja portselannõudelt saab plekid kergesti ära natukese söögisoodaga. Klaasid paneb särama söögiäädika või sidrunimahla lisamine pesuvette. Sinepipulber on suurepärane metallnõude puhastaja. Lisaks on mul köögis üks Froschi nõudepesuvahend. See on suhteliselt mõistliku hinnaga keskkonnasõbralik Saksa toode. Kasutan seda põhiliselt kraanikausi pesemiseks, et vältida rasva torudesse ladestumist ja võimalikke ummistusi.

Kui nüüd keegi väidab, et kuum vesi (meie majas eriti, sest peame seda ise elektriboileriga tegema) läheb kallimaks kui Fairy kasutamine, siis mõelgem, kui palju vett kulub kahjuliku kemikaali mahaloputamiseks ja kas seda on tavapärase loputamisega üldse võimalik taldrikutelt täiesti eemaldada.

Ühes internetifoorumis on sel teemal sõna võtnud ligi sada naist.

«Fairy kasutamisest sain kätele allergia (esimene ja ainuke allergia minu puhul) ning enam ei kasuta. Ei soovita kellelgi teisel ka enda tervist sellega rikkuda, sest allergia on nüüd elu lõpuni. Ära sina endale seda saa,» hoiatab üks.

«Sama siin, küüned muutusid kollaseks ja hakkasid kihistuma,» lisab teine.

«Inimesed! Ärge jumala eest kasutage Fairyt väikelaste sööginõude, mänguasjade, tarbeesemete, riiete puhastamisel ja pesemisel! Vahend puhastab küll hästi, kuid samas kahjustab ka inimese mao mikrofloorat, puhastab naha rasvkudet, tungib läbi naha väikelaste organismi. Väikelapse organism on väga õrn ja vastuvõtlik. Mõistlikku ja arukat kasutamist!» hüüatab kolmas.

Eks Fairyga sarnaseid vängeid vahendeid ole veel ja veel.

Pesupulbritest on suhteliselt ohutu Minirisk, aga ökopoodides müüakse teisigi häid rõivaste pesemise vahendeid. Villased asjad saab kõige paremini puhtaks pesupähklitega. Pealegi on pähklite mõju selline, et ka üsna kare maavillane kampsun hakkab pärast pesemist kašmiiri meenutama.

Kiidulaul veiniäädikale

Paljud perenaised kasutavad puhastamiseks veiniäädikat. Näiteks soovitatakse sipelgate eemalhoidmiseks valada võrdne kogus vett ja veiniäädikat pudelisse, millega on võimalik vedelikku piserdada. Siis tuleb sellega üle pritsida kõik sipelgate meelispaigad: ukseavad, aknavahed, väikesed nurgad köögis. Seda segu soovitatakse kasutada isegi aias.

Samuti aitab veiniäädikas plekkidest valgetel riietel hõlpsamini jagu saada. Seda tuleks lisada viimasele pesutsüklile ning tulemus on selgelt näha. Kunagi ei tohi kokku segada veiniäädikat ja valgendajat, aga viimati nimetatu kasutamine on tervise seisukohalt niikuinii kahtlane.

Akende säramalöömiseks soovitatakse kokku segada üks osa veiniäädikat ja üks osa kuuma vett. Sama tulemuse annab leigele veele sortsukese söögiäädika või sidrunimahla lisamine.

Vannitoa seinaplaatide vahele kogunenud mustusestki aitab lahti saada veiniäädikas. Piisab sellest, kui asetada puhtas äädikas leotatud svammid või paberitükid mustadesse kohtadesse ja lasta neil tunnikese mõjuda. Seejärel saab mustuse juba kerge vaevaga ära pühkida.

(Veini)äädikat võib kasutada ka kohvimasina, veekeedunõu ja teiste katlakivi koguvate riistade puhastamiseks. Olen ise edukalt pesumasinat äädikaga puhastanud. Selleks tuleb masinasse valada üks suurem pudelitäis või kaks väikse pudeli täit söögiäädikat ja teha läbi maksimumkraadidel pesutsükkel. Tähele tuleb panna, et paljud masinad alustavad tööd trumli tühjendusrežiimilt. Nii läks ka minu esimene pese­mis­äädikas rõõmsalt kanalisatsioonist alla. Järgmine kord olin juba targem ning tegin paariminutilise töötamise järel katkestuse ja valasin puhastava vedeliku alles siis masinasse.

Ise tehtud, hästi tehtud

Tööpindade ja fajanssvalamute puhastamiseks võib ise segada pulbri, milles on tassitäis keedusoola ja sama palju söögisoodat. Seda segu tuleks säilitada kinnises toosis. Kui läheb koristamiseks, raputage pulbrit niiskele lapile ja küürige nagu tavalise vahendiga.

Ise pole proovinud, aga olen lugenud soovitust puhastada roostevabast terasest valamut ning nuge ja kahvleid gaseeritud mineraalveega. Kuumuskindlast klaasist hautamisnõude küljest kinnijäänud toidu eemal­damiseks on aga kaval segada 60 milliliitrit lauaäädikat 450 milliliitri veega, ajada keema ja jätta nõud ööseks sellesse lahusesse seisma. Pärast pesta kuumas seebivees.

Praeahju puhastamiseks võib segada lahuse 180 milliliitrist keevast veest ja 60 milliliitrist lauaäädikast ning pühkida sellega ahju seestpoolt, kui see on veel soe.

Kuldreegel plekkide eemal­damiseks on, et eset tuleb võimalikult ruttu leotada soojas vees, kuhu on lisatud soodat. Hädaolukorras on hea plekieemaldaja ka sidrunimahl. Plekki tuleb hõõruda pooliku sidruniga, pigistada veidi mahla otse plekile ja seejärel loputada sooja veega.

Kui madratsile on tekkinud plekid, tuleb neile määrida soodast ja veest valmistatud vedelat pastat. Lasta seejärel pastal kuivada ja siis pulber ära harjata. Sooda eemaldab madratsilt ka lõhnad.

Kui plekid on vaibal, tuleb neile puistata söögisoodat ning pärast 15 minutit seismist puhastada need tolmuimejaga. Raskesti eemaldatava pleki väljavõtmiseks võib segada teelusikatäie ökoloogilist nõudepesuvedelikku teelusikatäie söögiäädikaga, mis on lahustatud pooles liitris leiges vees. Panna lahust pehme lapiga plekile, õrnalt hõõruda, loputada sooja veega ja kuivaks tupsutada.

Kööginõude roosteplekkide vastu saab abi, kui vajutada toore kartuli lõikepind soodasse ja hõõruda neid kohti sellega. Pärast tuleb nõud loputada ja pühkida üle oliiviõlisse kastetud lapiga.

Punase veini plekkide eemaldamiseks tuleb tupsutada määrdunud kohta pehme kuiva lapiga ja seejärel kanges äädikas niisutatud käsnaga, kuni plekk kaob.

ARVAMUS

ASTA ROSENFELD,
kopsuarst

Eriti halb on pulbriline kodukeemia, eelkõige pesupulber, mis lendub õhku. Selle sissehingamine tekitab bronhide ärritust ja köha. Olen aga täheldanud, et igasugune olmekeemia võib põhjustada allergiat ja ka astmat süvendada.

Teravad lõhnad on sageli astmahoo vallandajad. Minu vastuvõtul on käinud näiteks mitu lasteaiatöötajat, kes kurdavad, et nad ei talu desoaineid.

On astmahaigeid, kes töötavad suurtes kauplustes. Paratamatult peavad nad liikuma ka selle poole peal, kus müüakse kodukeemiat. Kui hingamisteed on ülitundlikud, põhjustavad sealsed lõhnad bronhide spasmi. Sama on inimestega, kes töötavad ladudes, kus hoitakse kemikaale.

Seda enam tuleks hoiduda kõikvõimaliku keemia koju kuhjamisest – see pole üldse vajalik. Eriti tuleks kahjulikest ainetest eemal hoida ja säästa lapsi.

Üks väga raske haigus, millest võiks põhjalikumalt rääkida mõni naha­arst, on allergiline dermatiit, mis samuti tekib ärritavate ainetega kokkupuutumise korral.