Jäävihmad muserdavad aiataimi

Kui tavalistel aastatel on Viiratsi valla Arumetsa talu perenaise Hildi Jürise maasikad magusad ja kohevad, siis tänavu on need hapud ja nätsked.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Külmad ilmad ja mitmel korral maha sadanud jäävihm on Viiratsi lähistel asuva Arumetsa talu perenaise Hildi Jürise meele muutnud nukraks.

«Väga kurb. Kõrvitsalised ei edene üldse, osa kurke ei taha maast üles tulla, roosid on heledad ja erinevalt tavalistest aastatest pole neil veel õisi,» rääkis Jürine, kes on ka Viljandi aiandusseltsi juht. Omaette põntsu on tema pilkupüüdvale iluaiale pannud kolmel korral maha sadanud jäävihm.

Trepil saanuks kelgutada

«Teisipäeval tuli jäävihma suurte tükkidena, mõnede taimede lehtedele lõi suisa augud sisse. Trepp oli nii libe, et ära peale astugi – seal oleks võinud kelguga sõita. Jäätükid püsisid veel kümme minutit maas,» kirjeldas perenaine jaanipäeva ilmaolusid. «Sadude järel vesi lirtsub aias. Mina nii hullu aega ei mäletagi.»

Arumetsa talu perenaise sõnutsi on taimed tänavu arengus maas ja kidurad, maasikat kimbutab hahkhallitus ning kui tavaliselt on esimesed marjad suured, maitsvad ja kohevad, siis tänavu on need hapud, vesised ja nätsked. Tema jutu järgi on ka enamik lilli tavalisest hõredamad ja nirumad.

«Oataimed on minu kõrgused, aga õigeid kaunu küljes ei ole. Kõik vindub, ainult vesikasvud vohavad,» rääkis ta.

Aiandusseltsi juhi arvates kipub tänavu nappima häid putukaid, näiteks liblikaid, see-eest kahjureid on aias ohtrasti. «Isegi tillidel on lehetäid. Midagi sellist ei ole ma oma eluajal veel märganud,» kõneles Jürine.

Roheline seep ja nõges

Seda, et lehetäisid on erakordselt palju, on täheldanud ka Polli aiandusuuringute keskuse teadur Kersti Kahu. «Tänavu on neid kohutavalt palju kõikvõimalikel puudel ja põõsastel: sõstardel, õunapuudel ja mujalgi,» kõneles ta.

Ehkki kõige tõhusam on lehetäisid pritsida keemiliste vahenditega, ei tohi Kersti Kahu kinnitusel sõstardele tänavu enam keemilist tõrjet teha. Küll aga võib lehetäisid nii Kersti Kahu kui Hildi Jürise kinnitusel pritsida rohelise seebi lahusega.

«Mina kogun nõgeseid ning tomatilehti ja -võrseid, panen need kümneks päevaks vette käärima ning lisan veel rohelist seepi. Hiljem kurnan selle massi ära ja saadud vedelikku pritsin lehetäidest nakatunud taimedele. Sellest on palju kasu,» rääkis Jürine.

Kersti Kahu jutu järgi leiab abi söögisoodalahusega pritsimisest, see aitab vähendada ka õunapuudel levivat kärna.

Osaühingu Järve Talu Aiandus perenaine Merike Rosenberg, kes kasvatab müügiks lilletaimi, lehetäide üle ei kurda. «Tegin profülaktilist pritsimist ja lehetäid taimi ei kimbuta,» sõnas ta.

Kukeseened ja pääsusilmad

Märjas ja külmas suves on Rosenberg leidnud ka üht-teist positiivset. Näiteks on teda kaasiku serval rõõmustanud kukeseened ja kiviktaimlas näitavad õisi niiskuslembesed pääsusilmad, mida mullu üldse märgata ei olnud. Ka turbaaia taimed on vihmarikkusega üsna rahul. Samuti pääseb praegu ju kastmisest.

Hildi Jürine märkis, et kartul on väga nigel, mugulad kipuvad lõhki kasvama ja on ka muidu imelikud. Suurtel pindadel kartulit kasvatava Kolga-Jaani valla Eeriksaare talu peremehe ja osaühingu Koorti Kartul ühe juhi Märt Laansalu sõnutsi on kartulid väiksed ja kui samasugune ilm jätkub, jääb saak kasinaks, lisaks hakkavad kimbutama haigused.

«Praegu veel suuremat häirekella siiski lüüa ei tasu,» arvas Laansalu.

Merike Rosenberg möönis, et taimede kasv on olnud tavalisest kasinam. «Loodetavasti muutub ilm soojemaks. Praeguse niiskuse ja külmaga hakkavad järjest enam häda tegema hallitused,» lisas ta.

Tagasi üles