Eesti elanikud näevad pagulastes ohtu

Eile siseministeeriumis esitletud varjupaiga uuringu tulemustest selgus, et Eesti elanike arvates mõjutab pagulaste sisseränne riiki negatiivselt ning siinne varjupaiga- ja pagulaspoliitika peaks olema karm.

Uuringule vastanud peavad end sisserände ja varjupaiga valdkonnas teadlikumaks, kui nad tegelikult on: kaks kolmandikku vastanutest oskaks oma sõnul selgitada mõistete «varjupaigataotleja», «sisserändaja», «pagulane» ja «põgenik» olemust, teatas siseministeerium. Samas selgus tegelikke teadmisi analüüsides, et sageli ei osata eristada pagulasi muud laadi sisserändajatest ning ekslikult arvatakse, et pagulased võivad olla ka inimesed, kes on kodumaalt lahkunud looduskatastroofi ning vaesuse ja tööpuuduse tõttu.

Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitja rände alal Birgit Lüüs selgitas: «Kui majandusmigrant lahkub oma kodumaalt vabatahtlikult selleks, et parandada oma elatustaset ja leida paremaid töötamisvõimalusi, siis varjupaigataotleja lahkub oma kodumaalt tagakiusamise tõttu või sellepärast, et tema elu on seal ohus. Tal ei ole võimalik koju tagasi pöörduda ning tal puudub oma riigi kaitse.»