Perearstid ei soovi asjatuid dokumente väljastada

Eesti perearstide seltsi esindaja Diana Ingerainen

FOTO: Liis Treimann

Hiljuti Viljandi maavalitsuses aset leidnud töökoosolekul rääkis Eesti perearstide seltsi esindaja Diana Ingerainen kohalolijatele, milliseks peaks edaspidi muutuma tervisetõendite väljaandmise kord.


Kohtumise peamine põhjus oli mõne Viljandimaa perearsti seisukoht, et lasteaia tarbeks ei ole vaja mudilase tervenemise tõendit kirjutada, kui lapse seisundi jälgimine ei vaja enam arsti soovitusi.

Formaalsete tõendite jagamisest loobumisega hoiaksid perearstid kokku palju aega ja energiat, mida nad saaksid kasutada teiste haigetega tegelemiseks.

Teisalt nõuab sotsiaalministri määrus, et kui laps läheb pärast haigestumist uuesti lasteaeda, peab tal olema kaasas arsti antud tõend koos soovitustega. Seda, et need tõendid lasteaedades kindlasti olemas oleksid, jälgib terviseamet.

«Perearstid on pahased seetõttu, et kui tegemist on kergema haigusega, ei ole neil mingeid erisoovitusi anda ning sellise tõendi täitmine tundub neile kohati mõttetu,» nentis Viljandi maavalitsuse tervise­edenduse spetsialist Elo Paap.

«Samas on seaduse seisukohalt neid dokumente siiski vaja. Kui vanem ei ole tõendit lasteaeda viinud, hakatakse seda tema käest küsima ning saadetakse ta uuesti perearsti juurde, kes paberit aga hea meelega ei väljasta. Nii jääbki kannatajaks lapsevanem, keda asjatult jooksutatakse,» selgitas Paap.

Terviseedenduse spetsialist lausus, et aru võib saada nii perearstist, kes peab täitma enda meelest formaalseid pabereid, tõendi taotlemiseks jooksutatavast vanemast kui ka lasteaiast, kel peavad need dokumendid seaduse järgi olemas olema.

«Maavalitsus on seisukohal, et asutus peab olema seadusekuulekas ja kliendisõbralik ning lapsevanem ei tohiks jääda kahe asutuse vahel rumalasse olukorda,» sõnas Elo Paap. Tema sõnul teeb maavalitsus järelevalvet nii perearstide kui lasteaedade üle.

Spetsialisti tähelepanekut mööda distsiplineerib see tõend veidi lapsevanemaid, et nood oma lapsed korralikult terveks raviksid. «Poolhaiged lapsed tuuakse liiga kiiresti lasteaeda tagasi ja siis on teised vanemad pahased.»

Ka maavalitsuse sotsiaal­ala peaspetsialisti Luule Vitsuri sõnul tuleb perearstidel järgida kehtivat määrust.

«Kui arstil on lapsele anda haigusejärgseid soovitusi, tuleb need tõendile kirja panna. Kui neid pole, võib tõendile kirjutada lihtsalt lause, et laps on lubatud teatud ajast lasteaeda,» kõneles ta. «Terviseameti peadirektori Tiiu Aro kõnealust teemat selgitavas kirjas on öeldud, et perearst võib lapsevanemale anda ka väljavõtte haigusloost.»

Vitsur lisas, et Viljandi maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Kütt on teinud sotsiaalministeeriumile ettepaneku määrus üle vaadata ja ajakohaseks muuta.

Tegevusel peab olema mõte

Maavalitsuses korraldatud kokkusaamisel osalenud Eesti perearstide seltsi esindaja Diana Ingeraineni sõnul on tegemist vana ja iganenud määrusega, mida tuleb kindlasti muuta.

«Seal on kirjas, et peaksime andma lastele ka karastamissoovitused, ja muud, mida tegelikult ammu enam ei tehta,» selgitas ta. «Enamasti on ju tegemist viirushaigustega, millest laps paraneb, ja hiljem pole tal mingeid soovitusi vaja. Sellisele formaalsete paberite väljastamisele kulutame ressurssi, mida võiks kasutada hoopis tähtsamale.»
Ingeraineni ütlemist mööda on samasuguseid probleeme tekkinud teistegi tõenditega.

Üsna sisutühjad on näiteks suvelaagrites nõutavad arstitõendid, mis antakse sageli välja nii, et last üle ei vaadatagi.

Selline tõendite väljastamise kord ei saa tema sõnul rohkem jätkuda. «Iga tegevus peab olema mõtestatud,» rõhutas Ingerainen.

Just sel põhjusel avaldas Eesti perearstide selts detsembris sotsiaalministrile survet, ähvardades sel juhul, kui tõendite andmise korda ei muudeta, jätta haigekassa lepingutele alla kirjutamata.

«Jaanuaris sõlmisime kokkuleppe, et selle asjaga hakatakse tegelema,» sõnas seltsi esindaja.

Eestis kehtib 61 vormi

Nüüd ongi sotsiaalministeeriumi juurde loodud töögrupp, mis valmistab ette kõnealuse määruse muutmist. Perearstide esindajana kuulub sinna ka Diana Ingerainen.

«Tuli välja, et Eestis on 45 seadust, määrust või muud akti, mis sätestavad arstitõendi vajaduse, ning 61 tõendivormi, millest paljude mõte on muutunud absurdseks,» rääkis perearst. «Samas ei ole praegustes seadustes kirjeldatud, kui palju peab arstil olema inimese kohta taustainfot selleks, et ta võiks tõendit väljastada.»

Ingeraineni ütlemist mööda pole näiteks töötervishoiuarstidel inimese terviseandmeid kusagilt võtta ning on juhtunud, et epilepsiahaige on saanud loa kraanajuhina töötada ja vaimselt ebastabiilne inimene on lubatud lasteaeda tädiks.

Vaja on muuta mõtteviisi

Et tõendite süsteem muutuks selgemaks, on perearstide seltsi esindaja sõnul vaja kogu ühiskonna mõtteviisi muuta. Seltsi ettepanekul võiks Eestis edaspidi kehtida üks tervisetõend, millel on kolm keerukuse astet.

Nende väljastamiseks tuleb perearstidele appi veebipõhine tervise infosüsteem, kuhu alates 2008. aasta lõpust peavad patsientide kohta andmeid edastama kõik terviseteenuse osutajad.

Kõige lihtsam on A-tõend, millega tõendatakse enamasti seda, kas inimesel on mõni ebasoovitav haigus või mitte. Uuringuid ei ole vaja teha — tervise infosüsteem komplekteerib tõendi veebi sisestatud andmete põhjal ise ning patsiendil ei jää üle muud kui vajalik vorm välja trükkida.

B-tõend nõuab rohkem uuringuid ning sellele lisatakse tervise deklaratsioon, milles on üles loetud patsiendi haigused. Ka B-tõendi saab patsient ise infosüsteemist välja trükkida, kui arst on sinna kõik nõutud andmed sisse trükkinud.

Kõige põhjalikum on C-tõend. Selle puhul lisandub eespool nimetatule patsiendi tervise seisundi kirjeldus organsüsteemide kaupa. Seda kasutatakse näiteks puudedokumentide vormistamiseks.

Nii võib edaspidi iga lapsevanem kodus oma pere tervisetõendid välja trükkida, pääsedes sellega visiidist perearsti juurde. Soovi korral saab ta selle paberi muidugi kätte ka meedikute käest.

Andmed jäävad kaitstuks

Perearstide selts püüab Eestis sisse viia ka korra, et haiguste ennetamiseks läbiksid kõik inimesed teatud eluaastatel tervisekontrolli. Need andmed saadetakse samuti tervise infosüsteemi.

«Kui siis 18-aastasel noorel on läbivaatus tehtud ning ta soovib juhiluba taotleda, paneb infosüsteem talle B-tõendi ise kokku ning saadab selle otse autoregistrikeskusesse, kui too patsiendi loal päringu teeb,» selgitas Diana Ingerainen.

Ta rõhutas, et delikaatsed terviseandmed jäävad ka selles süsteemis arsti ja patsiendi teada. Veebi teel liigub edasi ainult andmete põhjal tehtud otsus, näiteks see, kas inimene tohib mõnda sõidukit juhtida või teatud tööd teha. Ametkonnad võivad tõendite hankimiseks päringuid teha samuti ainult patsiendi loal.

Kogu selle elektroonilise süsteemi töölesaamiseks läheb siiski veel aega, sest praegu ei ole kõik arstid tervise infosüsteemi täies mahus andmeid andnud. Seda arendatakse järk-järgult aastani 2013.

«Parajasti teeme tööd tõenditele kantavate terviseandmete täpsustamisega —sellega, mida on eri ametkondadel vaja inimese tervise kohta teada,» selgitas Ingerainen. «Kui kokkuleppele jõuame, võime tervisetõendeid ja nende vorme käsitleva eelnõu varsti menetlusse anda.»

Tagasi üles