Roolijoodikud lähevad jaaniajaks platele

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaaniajal tabas politsei viis purjus autojuhti, kellest kolm viidi arestimajja.
Jaaniajal tabas politsei viis purjus autojuhti, kellest kolm viidi arestimajja. Foto: Elmo Riig / Sakala (montaaž)

Jaaniajal tavalisest suurema koosseisuga töötav politsei purjus sõidukijuhtidele armu anda ei kavatse ja viib reedest alates rooli tagant tabatud napsitajad arestimajja oma teo üle järele mõtlema.

Kui ebakaines olekus kinni peetud autojuhil on nii raske joove, et seaduse järgi võib teda juba pidada kriminaalkurjategijaks, alustab politsei tegevust selle nimel, et juhilt auto konfiskeerida. Niimoodi töötab politsei juba kolmandat jaaniaega järjest.

Rohkem politseinikke

2012. aastal, kui politsei teatas enne jaane esimest korda, et saadab kõik purjus juhid pikema jututa trellide taha, veetis pühad Viljandi politseijaoskonna arestikambri raudukse taga kümmekond juhti. Mullu viidi sinna mitmeks päevaks kaks roolijoodikut, kuid mitu ebakainet juhti veetis hallide seintega väikses kambris 48 tundi.

Viljandi politseijaoskonna politseikapteni Harry Andressoni sõnul on politseil jaaniajal kaks suurt tegevusala, mis nõuavad lõviosa ajast. Esiteks muidugi liiklusjärelevalve ja teiseks alaealiste kontrolli all hoidmine. Liikluses jälgitakse eeskätt piirkiirusest kinni hoidmist, püütakse joobes juhte, kontrollitakse turvavarustust ja eraldi sedagi, kas jalgratturid kaine peaga sõidavad.

Andressoni sõnul on jaanipühade ajal tavaliste tööpäevadega võrreldes ametis suurem hulk politseinikke, kelle tööala üritatakse jagada nii, et neid jätkuks maakonna igasse piirkonda. «Üritusi on kõikjal maakonnas ja meie ressursid on ikkagi piiratud, aga oleme tööd sättinud nii, et suudame tervel maakonnal silma peal hoida,» kinnitas ta.

Tavaliselt teeb politsei oma tööplaane selle järgi, kus on suuremad avalikud üritused, sest sinna saadetakse ka rohkem korrakaitsjaid. Jaaniõhtu on selline aeg, kus sarnaseid pidusid peetakse kõikjal maakonnas. «Eelinfo põhjal näib, et suuremad neist on sel aastal Suure-Jaanis ja Viljandis,» lisas ta.

Külm ilm tuleb appi

Tänavuse jaaniaja teeb politseile keeruliseks see, et jaaniõhtule ja jaanipäevale eelneb nädalavahetus ning suurel hulgal inimestel on neli vaba päeva järjest. Nii mõnelgi võib pidu kõik need neli päeva kesta ja vahepeal tekkida tahtmine autoga purjus peaga sõitma minna või muid rumalusi korda saata.

Kui järjestikused vabad päevad tähendavad politseile suurt väljakutset, siis leevendust võib neile tuua jaanideaegne ilm, mis prognoosi kohaselt on jahe ja vihmane. «Üldiselt mõjutab kehv ilm meie tööd soodsalt,» sõnas Harry Andresson. «Kuumaga lähevad inimesed mõnikord päris arust ära. Külmetada aga ei meeldi kellelegi ja see hoiab ka joomist tagasi.»

Joobeseisundis juhtuvate õnnetuste ärahoidmisel on politsei meelest kõige suurem roll purjutajatel endil, samuti nende kaaslastel. «Tähtis on, et rooli istudes oleks autojuht oma kainuses veendunud,» lausus Andresson. «Ja kaasreisijad peavad olema kindlad, et juht on kaine.»

Paarkümmend aastat politseis töötanud Andresson nentis, et jaaniaeg on korrakaitsjatele alati keeruline periood olnud. «Kümme aastat ja rohkem tagasi oli purjus juhte ehk enam, ent siis oli ka politseinike arv suurem,» meenutas ta. «Jaanipühade liikluses mingit erilist muutust pole olnud. See on vaid üks ohtlikumaid aegu aastas.»

Viimasel paaril jaaniajal raskeid liiklusõnnetusi pole juhtunud. 2012. aastal ei fikseeritud ühtki õnnetust, kus keegi oleks viga saanud, mullu oli pühade ajal kaks õnnetust, millest ühe põhjustas purjus juht.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles