EHKKI paaril viimasel kuul on tööpuudus Eestis jõudsalt vähenenud, pole majandussurutis kaugeltki läbi. Paljudel peredel on raske ots otsaga kokku tulla. Riik ei saa nende muredele selga keerata, vaid peab üritama neid aidata.
Mart Laar: Kommunaalkuludele tuleb piir peale panna
Üks võimalus seda teha oli panna piir kütte- ja veehindade kontrollimatule kasvule. On ju teada, et muude väljaminekute kõrval on just koduga seotud kulude suurenemine niigi raskustes peredele raske koorma selga ladunud.
PÕHJENDAMATULT kõrged kommunaalteenuste hinnad pärsivad Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning halvendavad makromajandusliku keskkonna taastumist.
Teiseks avaldab nimetatud teenuste põhjendamatu hinnakujundus tugevat negatiivset mõju kodutarbijatele. Statistika kohaselt on kommunaalteenuste eest võlgu olevate kodutarbijate arv tunduvalt kasvanud ja kütteperioodi kätte jõudes tõuseb see aastavahetuseks kahjuks ilmselt veelgi.
Riskirühmad on eelkõige pensionärid, lasterikkad pered, eluasemelaenu tagasimaksetega hädas olevad koduomanikud ja teised elanikkonna vähe kindlustatud grupid.
EELTOODU taustal tuleb küsida, kas pidevalt kasvavad kütte- ja veearved on tõesti paratamatus.
Tegelikult mitte. Seni käibel olnud seadused ei taganud tarbijatele monopoolsete ettevõtete hinnakujunduse eest piisavat kaitset.
Sama arvas eelmine õiguskantsler Allar Jõks, kes leidis oma ülevaates parlamendile, et ühisveevärgi seadusest ei piisa, et tagada tarbijate õiguste kaitse. Ka konkurentsiamet on sel aastal tuvastanud, et kommunaalmonopolide hinnakontrolli reguleerinud seaduse mehhanismid on olnud ebapiisavad.
Näiteks Tallinna Vee ebaõiglase hinnakujunduse vastu on protestinud ka praegune õiguskantsler, vastupidisel arvamusel on selles küsimuses olnud vaid keskerakondlik-sotsiaaldemokraatlik Tallinna linnavalitsus. Samas on nimetatud ettevõtte kasumlikkus isegi Euroopa taustal pretsedenditu, ületades kolmekordselt tavapäraselt lubatud tulukuse.
JUST MONOPOLIDE ohjeldamiseks andsid Isamaa ja Res Publica Liit, Reformierakond ja rohelised riigikogu menetlusse seaduse, mis peaks sundima turul ainuvalitsevaid ettevõtteid senisest rohkem tarbijate huvidega arvestama. Praeguses olukorras on koduomanikud sisuliselt kaitsetud ja monopoolsete ettevõtete hinnakujundus sõltub paljuski firma kasumitaotlustest. See peab lõppema.
Kui konkurentsiamet või omavalitsus hakkab vee-ettevõtjate hindu kooskõlastama ning konkurentsiamet jälgib soojahindu tootmismahust sõltumata, annab see võimaluse uurida välja, kuivõrd põhjendatud on ühe või teise ettevõtte kasumlikkuse määr, ning seda vajadusel piirata.
MIDA konkreetselt selle seaduse vastuvõtmine kaasa toob? Esiteks ilmselt selle, et nii pealinnas kui mitmel pool mujal jääb ära 1. jaanuariks 2011 plaanitud hinnatõus. Paari aasta jooksul on oodata veehindade alanemist kümnekond protsenti.
Soojusenergia osas tähendab see, et ebaefektiivse süsteemi võrgu omanik (näiteks Rakveres, Jõgeval, Raplas, Põlvas ja teisteski väikelinnades, kus katlamajas köetakse gaasiga) ei saa enam käed rüpes istuda.
Konkurentsiametil on õigus nõuda, et korraldataks konkurss, mis tooks kaasa kohalike kütuste kasutuselevõtu ning aitaks sooja hinda alandada. Hinnanguliselt on sellega võimalik saavutada soojahinna 15—20-protsendine langus. Kohtla-Järvel tekib seaduse vastuvõtmise järel võimalus hoida ära eelseisev suur hinnatõus ja kohalike kütuste osakaal suureneb ka Tallinnas.
KUIGI vahepeal näis, et vaikne vastuseis monopolide seadusele viib selle hääbumiseni või muutub monopolidevastane seadus nende toetamise seaduseks, suutis riigikogu selle siiski parimal kujul vastu võtta.
On väga kahju, et president seadust välja ei kuulutanud. Järgmise sammuna taotleb Isamaa ja Res Publica Liit parlamendi võimalikult kiiret kokkukutsumist, sest uuel aastal ees ootava hinnatõusu ärahoidmine ja tarbijate kaitsmine on erakonna üks tähtsamaid eesmärke. See, et monopolide ohjeldamise seaduse jõustumine mitu kuud edasi lükatakse, pole Eesti inimeste huvides.