Tõkkepuu ei lase Karula järveni sõita

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike Marek, kes teisipäeval emaga Karula järvest ujumast tuli, oli kivimürakatest suures vaimustuses.
Väike Marek, kes teisipäeval emaga Karula järvest ujumast tuli, oli kivimürakatest suures vaimustuses. Foto: Elmo Riig / Sakala

Selleks et lärmakad seltskonnad ei pääseks autodega Karula järve randa reostama ja võimsad maasturid kaldaala lõhkuma, pani kohalik külaselts sinna viivale teele suured kivimürakad.


Viljandlase Tarmo Vaalmäe meelest pole õige niiviisi järve äärde pääsu takistada. «Kevadel pandi poolele teele tõkkeks vana pehkinud pärnapuu jupid, aga need mädanesid ära,» rääkis ta. «Seejärel asetati teeotsa suured kivid ning kahelt poolt aeti teeäärtele mullavallid.»

Tarmo Vaalmäe arvates oleks hoopis viisakam paigaldada sinna korralikud märgid, mis keelaksid autodega ligi sõita. «Usun, et inimesed on kirjaoskajad,» arutles ta. «Minule on see paik väga kodune — ainuke Karula järve äärne ujumiskoht. Olen käinud seal jalgrattaga poisikesest peale kala püüdmas ja ujumas. Tundub, et nüüd mind sinna enam ei oodata,» kahetses Vaalmäe.

Tee tõkestamist põhjendas Karula külavanem Margus Suigusaar sellega, et järveäärne ala kuulub eraomanikule. Pealegi on tegemist looduskaitsealaga, kuhu ei tohigi autoga pääseda.

«Me ei tahtnud enam sellist läbu, mis igal aastal on olnud,» rääkis külavanem. «See oli õudne: maasturid käisid seal mudasõitu tegemas ja jõudu näitamas. Vihmase ilmaga sõideti sisse suured rööpad ja järvekallas oli rikutud. Laamendavad napsiseltskonnad jätsid alati maha prahti.»

Margus Suigusaar kurtis, et on inimesi, keda ei peata miski. Isegi teele seatud vana pärna juppidest hakkasid maasturid üle sõitma, seetõttu otsustaski külaselts vedada sinna suured kivid.

Suigusaar avaldas usku, et inimesed, kes vaevuvad sada meetrit kõndima, on mõistlikumad ega käitu loodusega sama hoolimatult kui napsitavad seltskonnad, kes tahavad otse järve äärde pääseda.

«Omanikul on hea meel, kui viisakas rahvas käib ujumas, lõket tegemas ja kala püüdmas. Keegi ei takista ka telkimist,» lausus ta ning lisas, et kevadistel talgutel käis külaselts seda ala korrastamas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles