Suvel tasub kummikud teatrisse kaasa võtta

Ugala teatri suvelavastust «Valged ööd» tuli vahel ka vihmas mängida. Näitlejatel Adeele Sepal ja Rait Õunapuul polnud erinevalt publikust võimalik vihmakeepe ümber mähkida. Foto: Jaanus Laagriküll

Vihmaselt alanud suvi sunnib vabasse õhku kavandatud kontserdi või teatrietenduse huvilise enne üritust murelikult taevasse vaatama. Sageli teeb ta otsuse kas minna või mitte alles viimasel hetkel.

Ugala teater mängis Õisu mõisas Fjodor Dostojevski sentimentaalsel jutustusel põhinevat lavastust «Valged ööd» nii, et vihma eest polnud peavarju ei vaatajatel ega näitlejatel.

Vapper publik

Väiksemad sabinad olid suvelavastust ikka aeg-ajalt kimbutanud, kuid möödunud reedel läks sadu nii tugevaks, et isegi rahva käest uuriti, kas jätkata või mitte.

«Meil üldiselt vedas, ekstreemseks läks tõesti ainult reedel, kuid publik oli väga vapper ning vihma vastu varakult valmistunud,» rääkis Ugala avalike suhete juht Mari Nurk. «Etendusele tullakse ikka täisvarustusega, keebid, fliisid, kummikud kaasas ja seljakotid seljas. On tuldud isegi valge vatitekiga! Mõni tuleb samas ka lühikeste pükste, maika ja sandaalidega.»

Kui pealtvaatajatel on vabaõhuetendustel võimalus end ilma arvestades soojalt ja vihmakindlalt sisse pakkida, siis näitlejatel see paraku puudub.

«Adeele Sepp haaras ükskord «Valgete ööde» ajal endale salli ümber, sellest oli palju kasu,» nentis Nurk. «Meesterahvastel on natuke lihtsam, ülikond on ju soojem. Õnneks ei tea, et ükski näitleja haigeks oleks jäänud. Pärast saab end ju mõisas ära kuivatada.»

«Valgeid öid» mängitakse Õisus taas augustikuus. Enamik Ugala suvalavastustest on ilmastikumõjude eest kaitstud. «Vanu ja noori» mängitakse Vargamäe rehetares, «Mere märke» ja «Mee hinda» Saueaugu teatritalus. «Tuul pajuokstes» tuuakse publiku ette Männimäe külalistemaja aias.

Viljandi pärimusmuusika festivalil osalejad on aegade jooksul samuti suuremate vihmavalingute ja kergemate tibutamistega ära harjunud.

«Meie kliimas on väliürituste korraldamine kogu aeg riskantne. Sellega peavad nii korraldajad kui külastajad alati arvestama,» sõnas festivali avalike suhete juht Erki Pruul. «Õnneks enamasti arvestavad ka, mis tähendab seda, et vihmase ilmaga midagi ära ei jää ning pikaajaliste traditsioonidega ja rahva südames koha võitnud üritusele ei jää publik tulemata. Ei jäta ju näiteks vihma pärast laulupeole keegi minemata.»

Torm ja troopika

Mari Nurk tähendas, et enne õhtusi vabaõhuetendusi on teatri piletikassa telefonid tavaliselt üsna punased murelike kõnede tõttu.

«Väga üllatav on see, kui paljud jätavad otsustamise viimasele hetkele, see on praegu kasvav trend. Paistab, et just suvelavastuste puhul eriti pikalt ette ei mõelda. Tähtis on, mis taevast paistab. Nii Vargamäe kui Saueaugu etenduste kohta küsitakse ka igaks juhuks üle, et kas need on katuse all või väljas.»

Erki Pruul möönis, et ka folgi päevade ilm on pakkunud nii tormi kui troopilist kuumust, aga võib-olla just seetõttu on need ajad külastajatele eriliselt mällu sööbinud.

«Eks ekstreemsed olud nõuavad muidugi rohkem tähelepanu – kuuma ilmaga on meditsiinipersonalil rohkem tööd, vihmaga on tehnika turvamisega rohkem vaeva, aga need on kõik detailid, millega arvestatakse ja milleks ollakse valmis,» kinnitas ta.

Korraldajad ootavad, et ka publik oleks valmis. Riietuda tasub vastavalt ilmale, aga igaks juhuks tuleb arvestada ka sellega, et olud võivad kiiresti muutuda.