Peretoetuste ja gaasiaktsiisi tõus

Peep Aru Foto: Elmo Riig / Sakala

RIIGIKOGU KEVADINE istungjärk on jõudnud viimaste istunginädalateni. Üks tähtsamaid seadusi, mille parlament veel enne jaanipäeva vastu peaks võtma, on riiklike peretoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus. Bürokraatlikuna kõlava nimetuse taga on muudatus, mis puudutab suurt hulka Eesti peresid: lastetoetuste tõhus tõus.

Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliit leppis 20. märtsil kokku, et lapsetoetus tõstetakse pere esimese ja teise lapse kohta 45 euroni kuus ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 euroni kuus. Samuti lepiti kokku, et suhtelises vaesuses elavatele peredele makstav vajaduspõhine peretoetus tõstetakse võrreldes teiste peredega kahekordseks ehk 45 euroni kuus ning toimetulekutoetuse määramisel suurendatakse lapse osa arvestust võrdseks täiskasvanud pereliikme osaga.

REFORMIERAKOND ON lastega perede toetamist alati esmatähtsaks pidanud. Kui pole lapsi, ei ole mõtet ka Eesti riigil. Aga laps ei ole kindlasti maagaas, mida saab toru kaudu Venemaalt osta, või elekter, mille tootmiseks on võimalik püsti panna tuulegeneraator. Lastega pered, nende kindlustunne ning ühiskonna suhtumine lastega peredesse on lakmuspaber, mis näitab, kui terve on meie riik. Terves riigis sünnivad peredesse lapsed ja lastega peredesse suhtutakse austusega.